Brexiti ohvriks võib langeda üle 300 000 domeeni

Seal kus kohtuvad poliitikud ja internet, hakkavad reeglina laastud lendama. Seekord pillub pilpaid laiali protsess nimega “Brexit”.

Hetkest, mil keskmine Suurbritannia valija otsustas end Euroopa Liidu küljest lahti haakida ning saareriigi vööri ulgumere poole keerata, tekkis paljudel eurooplastest internetihuvilistel küsimus, mis saab brittide poolt registreeritud EU-lõpulistest domeeninimedest? Aluseks asjaolu, et Euroopa Komisjoni regulatsiooni Nr 733/2002 artikli 4(2)(b) järgi võivad .EU domeene registreerida vaid isikud, kes resideeruvad Euroopa Liidus.

Sel nädalal on Euroopa Komisjon otsustanud selleteemalistele oletustele lõpu teha. Nimelt on komisjon välja andnud kommünikee (https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/notice_to_stakeholders_brexit_eu_domain_names.pdf), milles väljendatakse seisukohta, et Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust, 30. märtsil 2019, ei ole brittidel enam õigust registreerida või pikendada .EU domeeninimesid.

Brexit

Kui otsus puudutaks vaid uute domeenide loomist, oleks olukord küllalt sirgjooneline, kuid komisjon ütleb selgelt, et mõjutatud on ka eksisteerivad domeenid, mida samuti enam pikendada ei tohi. Britid va võrukaelad on aga registreerinud kõvasti üle 300 000 EU-lõpulise domeeninime, mis moodustab ca 8% kõigist .EU domeenidest. See on märkimisväärne number.

Mida brittidel selles olukorras teha, kus nende ettevõtte või organisatsiooni interneti-identiteet käest võetakse?

Esimene ja robustseim variant on kiiresti loobuda .EU domeeninime kasutamisest, kaks aastat on piisavalt pikk periood mille jooksul on võimalik uus identiteet edukalt kehtestada. Kui otsus tehtud, siis venitamine ei oleks kindlasti kasulik, kuna uue domeeninimede leitavusel ja usaldusväärsusel otsingumootorite silmis on kuuldavasti ka ajaline mõõde.

Teine variant on leida endale Euroopast partner, kelle nimele domeen ümber registreerida. On täiesti kindel, et sellist teenust on peagi valmis pakkuma nii mõnedki advokaadibürood või registripidajad.

Kolmas variant on oodata ja kannatada, sest poliitikutele kohaselt on komisjon loomulikult endale lahti jätnud taganemistee – otsust võivad mõjutada edasiste läbirääkimiste käigus sõlmitavad lepped. Ei ole sajaprotsendiliselt välistatud, et läbirääkimiste käigus astutakse suuremeelselt mõned sammud tagasi.

Neljas variant on pikendada oma domeen kohe 10-ks aastaks ära ja siis rahulikult oma võimalusi kaaluda. Isiklikult on mul raske ette kujutada, et domeene, mis on kümneks aastaks pikendatud, hakataks enne registreerimisperioodi lõppu kustutama.

Jätkame huviga kujuneva olukorra jälgimist.

Autor: Ardi Jürgens

Infotehnoloogia entusiast. Zone Media OÜ juhatuse liige.