Eriline .EE: kodumaise domeeni lugu ehk 30 aastat ilu ja valu

3. juuni 1992. Noor Eesti Vabariik astub oma esimesi samme iseseisvuse raskel kuid joovastaval rajal. Poes kehtib viimaseid nädalaid veel rubla ning loetud päevade pärast avab oma väravad tuliste üheksakümnendate anti-sümboliks kujunev metalliekspordifirma. Raadioeetrit on juba paar kuud valitsenud Ivar Vigla palaga „Soome” ning esimest korda üle aastakümnete astub Kadriorus pallimurule taas Eesti jalkakoondis. Ajalooline jalkamäng Sloveeniaga jääb 1-1 viiki…

See, et samal päeval sünnib .EE domeen, jääb kogu selle kireva virr-varri varju, sest ilmselt pole meedias tol hetkel kedagi, kes sellest sündmusest üldse midagi kirjutada taipaks. Ajakirjandus keskendub hoopiski tolleks hetkeks ummikusse jooksnud Eesti-Vene läbirääkimistele, mis siiski mitte väga kauges tulevikus päädib Vene vägede väljaviimisega Eestist.

Sõna „Internet”, mis täna on meie huultele ja näppudesse kulunud iseenesestmõistetavusena, kõlaks tolleaegsetele kõrvadele millegi esoteerilise, kauge ja suisa hirmutavana. Ajal, mil sõnumite saatmine kohmakate mobiiltelefonidega polnud isegi veel teemaks, helistati teineteisele lauatelefonidega, popimad ja jõukamad saatsid omavahel fakse ja vöödel piiksusid esimesed piiparid.

Kõigele vaatamata leidub tehnoloogia- ja teadussektoris entusiastlikke inimesi, kes omades visiooni, panevad veereva lumepallina Eestis tööle esimesed püsiühendused võrgus. Selle taga on Küberneetika Instituut ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), mida esindavad isa-poja tandem Endel ja Jaak Lippmaa. Just neil õnnestubki Interneti katusorganisatsioonilt Internet Assigned Numbers Authority (IANA) välja võidelda Eesti Vabariigi nimel .EE tippdomeen. Algab uus ajastu, algab Eesti Interneti ajastu.

.EE domeeni juurnimeserver pannakse käima siiski juulis 1992, mil hakkavad tööle ka esimesed domeenid nagu kbfi.ee, postimees.ee, ebc.ee, org.ee jt.

Nagu kõige muuga tol tormilisel ajal, on ka .EE domeeni esimesed sammud piinarikkad. Seda teemat jäävad veel pikkadeks aastateks saatma tulised vaidlused ja vastasseisud, piike lennutatakse karmide reeglite suunas: domeen on küll tasuta, kuid juriidilised isikud said esitada taotluse vaid ühele .EE domeenile, eraisikud pidid sellest aga suu puhtaks pühkima ja leppima PRI.EE kujulise domeeninimega.

Ehkki domeenidega seotud sisulise igapäevatööga tegeleb riigieelarve toel Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, on kodumaise tippdomeeni ametlikuks administraatoriks jätkuvalt eraisikuna akadeemik Endel Lippmaa. Netikogukond peab seda liialt autokraatlikuks ja nõuab ühe häälekamalt muutusi. Pööre saabub ajal, mil .EE domeen on saanud 18-aastaseks: 5. juulil 2010 toimub kauaoodatud ja pikalt ette valmistatud domeenireform ning domeeniregistrit hakkab haldama Eesti Interneti Sihtasutus.

Selleks hetkeks on on registreeritud kokku 75 000 .EE domeeni.

Uue korra aluseks võetakse mujal maailmas levinud ja hästitoimiv kahetasemeline mudel, kus registreerijaid hakkavad teenindama registripidajad. Teiste seas ka 1999. aasta detsembris loodud Zone.ee, kes omab ulatuslikku kogemust .EU domeeni käivitamisega ja mille registripidaja ta aastast 2005 on. Uus kord domeenide arvule enam piiranguid ei sea ning .EE domeeni saavad edaspidi registreerida ka eraisikud, lisaks laieneb registreerimise võimalus ka välismaalastele.

Domeenireformile järgnenud esimesed aastad on taaskord konarlikud: vaieldakse sihtasutuse töö juhtimise, tegevuse sihipärasuse ning hinnastuse teemadel. Kodumaisel domeenil on nimelt nüüd hinnasilt, mis leiab nii pooldajaid kui ka vastaseid. Aja jooksul need vaidlused siiski vaibuvad ning asenduvad kogukonna kaasatuse tõttu asjaliku debati ja diskussiooniga. Zonel on olnud siin kaasa rääkida suur roll, tänu millle usaldavad teda tervelt pooled .EE domeeni registreerijad.

Juuni 2022. Meie armas kodumaine domeen saab 30-aastaseks. Võib julgelt öelda, et aastatega on asjad paika loksunud ning nii vanus kui ka läbielatud kogemused on andnud meie domeenile üksjagu tarkust ja stabiilsust. Selle kinnituseks on tema jätkuv populaarsus: nimelt on loenduris täna juba enam kui 151 000 registreeritud .EE domeeni.

Palju õnne, .EE!

P.S. Vahetult peale selle blogiposti avaldamist saabus kirjutaja postkasti igati asjakohane ning .EE domeeni ajalugu veelgi enam avardav kommentaar toonaste protsessidega vahetult seotud spetsialistilt. Avaldame tema nõusolekul selle alljärgnevalt.

“.EE teekond ei olnud sugugi mitte ühesammuline. Esimene samm oli veel ajal, kui Eesti oli Nõukogude Liidu koosseisus, kui tekkisid aadressid lõpuga xxx@yy.ew.su. See oli veel UUCP e-maili ja moodemitega helistamise ajastu.

Kui tekkis püsiühendus, siis kuidagi ilmselt suht automaatselt Jaak Lippmaa pakkus John Postelile, et nüüd oleks aeg registreerida ka Eesti riigile tippdomeen. Et registreeriks siis selle .EW top level domeenina ära. John Postel registreeriski.

Järgmise nädala-paari jooksul, kui veidi rohkem inimesi sellega kokku puutus, tuli neile meelde, et top-level domeenid on ikkagi mingi ISO ALPHA-2 standardi alusel välja mõeldud ning peaks vastama selle standardi järgi maa koodidele. Ja nii umbes kaks nädalat peale esimest Eesti top-level domeeni registreerimist muudetigi see ekslik .EW ära .EE-ks.”

Eesti domeenid Hiinas – ja pole üldse hirmus

hiina-keel

您好,

Postimees.ee kirjutab Eesti riigitunnusega domeenide massilisest omandamisest välismaiste registreerijate poolt, nimelt on Hiina investorid detsembris Eesti tippdomeeni registreerinud üle 14 000 uue domeeninime (http://tehnika.postimees.ee/3450245/hiinlased-ostavad-massiliselt-eesti-rahvusdomeene-kokku).

Maailma mastaabis ei ole see ühe registri jaoks suur number, kuid väikese Eesti jaoks moodustab see kõikide domeenide kogumahust märkimisväärsed 14%-15%, mis on pannud ka asjatundjad kulme kergitama.

Loe edasi “Eesti domeenid Hiinas – ja pole üldse hirmus”

13+1 aastat hiljem

Sellest nädalast hakkas jooksma Zone Media 15. tegutsemisaasta. Ühe Interneti-ettevõtte jaoks on see enamvähem dinosauruseiga.  Toona, 1999 aasta lõpus, oli huvitav aeg – dotcom ei olnud veel imelikult lõhnamas ja väga progressiivne oli ennustada, kas 2000 aasta saabumisel lähevad kõik arvutid katki või mitte.  Oma server ja netiühendus olid siinmaal jätkuvalt luksuskaubad.

Aga jätaks kaugema ajaloo juubeliaasta teemaks ning vaataks tagasi möödunud kaheteistkümnele kuule.

IMG_14412012 aastal tegime ära suure ja olulise sammu teenuste taristu parendamisel – ehitasime enda poolt hallatud võrgukolmnurga ja ühendasime selle 4 sõltumatu välisühendusega. Nüüdseks on kogu tuumikvõrk viidud 10Gbps tehnoloogiale ja ka 2 välislinki 10Gbps peale uuendatud, nii saavad meie kliendid julgelt kvaliteetset sisu pakkuda ka Starmani 200 Mbit ja Elioni 100 Mbit koduühendustega. Järgmise sammudena on oodata nii majutuspindade laiendamist kui võrgukiiruste täiendavat kasvu. Kindlasti ei taha välistada ka serverite paigutamist Vanasse Euroopasse, kui Eesti andmekeskuste pakutavast väheks jääb.

Virtuaalserverite poolel tulid kevadel uued ja avaramate võimalustega paketid. Meie platformi lisandunud PHP ja MySQL uued versioonid parandasid samuti oluliselt olemasolevate klientide jõudlust.

Oluliseks tähiseks võrgutehnoloogia arenguteel oli kõigi meie hallatavate kodulehtede kättesaadavaks muutumine IPv6, ehk järgmise põlvkonna internetiprotokolli vahendusel. Meie Lääne-Euroopa koostööpartnerid kergitavad senimaani selle peale kulme.

Selle aasta plaanides oli suur osakaal ka tarkvaraarendusel.

Domeenide registreerimise platvormi lisandusid liidesed Läti ja Leedu tippdomeeniregistritega. Ametliku registripidajana saame lõpuks oma klientidele pakkuda võimalust ka lähinaabrite juures oma Interneti-olelust kiiresti ja mõistliku hinnaga registreerida.  Kindlasti jätkame uute tippdomeenide lisamist, ilmselt juba järgmise aasta alguskuudel.

Integreerisime oma keskkonda täiesti uue veebipõhise failihalduse, asendamaks juba üle 10 aasta ustavalt teeninud webftp mugavama ja kaasaegsemaga. Veebiserveri sisu tuli halduskeskkonnas kasutajale vaid ühe kliki kaugusele.

Kevadel lisasime võimaluse automaatselt tellida erineva teenustasemega (SSL) turvasertifikaate. See võimalus on paljude poolt väga hästi vastu võetud. Kuna HTTP protokolli järgmine versioon võib tuua endaga kaasa vajaduse SSL ühendust vaikimisi kasutama hakata (http://slashdot.org/story/13/11/13/1938207/http-20-may-be-ssl-only), on see selgelt tulevikku vaatav teenus.

Isiklikult olen kõige rohkem rahul esimese RESTful API väljatuleku üle (https://help.zone.eu/index.php?/Knowledgebase/Article/View/220/0/datazone-restful-api). Olime juba mõnda aega kuklas tundnud, et me peame ka enda sisemisteks vajadusteks rohkem APIsid kasutama, aga alati on see jäänud pakilisemate teemade varju. Ootamatult aga tekkis ühel meie kliendil vajadus nimeserveri kirjete muutmise automatiseerimiseks ja nende jaoks tehtud proof-of-concept-i raamides on meil nüüd loodud ka koodibaas teiste võimaluste lisamiseks.

Palju toimus meil ka ettevõttes sisemiselt, alates uuele klienditeenindusplatvormile üleminekust ja lõpetades sisesuhtluse üleviimisega uuele tehnilise platvormile.

Mitmed tööd, millega lootsime selle aasta lõpuks ühele poole saada, on veel siiski veel “torus” sees ja ootavad peatset valla laskmist.

Vaadates meie praeguseid arendusplaane, sisaldub seal pea kõigis sõna “pilv”. Ja mitte sellepärast, et meile meeldivad moodsad väljendid, vaid et seda nõuavad meie kliendid. Usume, et lisaks suurtele ja tuntud lombitagustele pilveteenuse pakkujatele on eluõigus ka Euroopa ja Eesti tegijatel. Meil on omad tugevused, seda nii klienditeeninduse kui seadusruumi poolest. Meie usku kinnitavad mitmed kliendid, kes on teinud oma valiku just privaatsuse ja konfidentsiaalsuse kaalutlustel.

Seetõttu osaleme aktiivselt ka Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsioonifirmade Liidu (ITL) pilveteenuste töörühmas, et edendada kogu selle sektori arengut nii Eestis kui toetada Euroopa Liidu initsiatiive.

Kokkuvõtteks. Tihti küsitakse, et mis on Zone tugevus? Sellele on vaid üks vastus, need on meie nutikad töötajad, kes kirglikult soovivad pakkuda kõige paremat teenust. Kui me seda kirge ja tahet hoiame ning soodustame, siis ei pea me eneseabiraamatust või Exceli valemi  käest abi küsima, et senist arengut ka järgmisel aastal jätkata.