Miks on omanimelise domeeni registreerimine hea mõte?

Jätkates paari nädala eest üleskerkinud teemat (loe: https://blog.zone.ee/2021/10/21/voimalikest-pahatahtlikest-domeeniregistreerijatest/), tahan käesoleva blogipostitusega kõnetada ennekõike neid, kelle jaoks on tema nimi ja selle avalik kasutus oluline. Ole sa siis kunstnik või poliitik, muusik või näitleja, sportlane või ärihai ehk kokkuvõtvalt avaliku elu tegelane, kelle nimi aeg-ajalt tee uudis- ja sotsiaalmeediaveergudele leiab.

Sinu nimi on su parim bränd.

Üldiselt kipub enamus end mõistlikkuse kitsasse spektrisse sättivatest inimestest eeldama, et kõik inimesed meie ümber on ilusad ja head ning oma tegemistes tiivustatud vaid parimatest kavatsustest ja motiividest. Kas see eeldus tuleneb naiivsusest, soovist parandada maailma või millestki kolmandast, jääb siiski käitumisteadlaste ja psühholoogide otsustada. Igapäevaelu virrvarr paraku näitab seda, et see eeldus on ekslik ja et teps mitte kõik meie ümber sagivatest liigikaaslastest ei pea või ei taha kinni pidada ühiskonda toestavatest kirjutatud ja kirjutamata reeglitest.

Nende kirjutamata reeglite hallile alale heidavad oma tumeda varju näiteks suhtumine „mis pole keelatud, on lubatud” ning sellist suhtumist oma tegutsemise lipukirjaks sättivad kodanikud ka virtuaalses maailmas. Ehkki Internet on meie elusid mõjutanud ligi 40 aastat (maailma esimene domeen registreeriti 1985. aastal, aga TCP/IP protokoll läks laiemasse kasutusse aastal 1983) ning Zone omaltpoolt on siinsete inimeste teadlikkust domeenidest ja interveebi otsatutest kasutamisvõimalustest püüdnud kujundada viimased 22 aastat, pole virtuaalse kooseksisteerimise käitumisnormid kõigile veel sugugi mokkamööda. Nii põrkamegi (õnneks siiski harva) selliste tegelaste otsa, kes otsekui mässavate teismelistena püüavad Metsiku Lääne vaimus krabada kõike, mis ripakil ja millel potentsiaalne kuid moraalselt kaheldav väärtus.

Üks liik sedasorti ripakil „väärtustest” ongi mõne avaliku elu tegelase ees- ja perekonnanimest koosnev registreerimata domeeninimi, mis mõnele kullakaevurile võib tunduda sedavõrd atraktiivse saagina, et see esimesel võimalusel ära napsata. Ja panna see võõraste sulgedega ehitud hoiupõrsana püüdma träfikut või üritada nime tegelikule omanikule soolase tasu eest maha parseldada. Kusjuures mitte keegi sellisele tegevusele preventiivselt kätt ette panna ei saa, sest kui domeen on vaba, siis saab selle registreerida kes-ees-see-mees põhimõttel kes iganes meie seast…

Ehk siis: mitte keegi ei saa takistada, kui mõni käesoleva blogipostituse lugejast registreerib endale näiteks hetkel täiesti vaba domeeni jaanusputting.ee ja paneb selle domeeni näitama sisu, mis minuga mitte kuidagi seotud pole. Jah, .EE domeenireeglid võimaldavad mul alles sellise asjaolu ilmnemisel ehk hiljem alustada selle domeeni registreeringu vaidlustamist läbi Domeenivaidluste Komisjoni, mis suure tõenäosusega langetab mõne aja möödudes ka minule kasuliku otsuse. Kuid kuni selle otsuseni võib minunimelise domeeniga laiutav virtuaal-lindprii mulle piisaval hulgal peavalu valmistada, mille silumiseks võib kuluda kuid. Kui mitte aastaid. Igal juhul on protsessimine aeganõudev ja kulukas – seda enam, kui vaidlustama on vaja hakata nimesid .COM jms geneerilistes domeenides.

Kuigi otseseid tehnilisi hoobasid sellise tegevuse ennetamiseks pole, saame kirjeldatud olukordi vältida. Esimese asjana saab neid tülikaid olukordi ennetada igaüks, kes oma nime avalikku kasutamist oluliseks peab, registreerides omanimelise domeeni esimesel võimalusel ise ära. Zones saad sellise domeeni seejärel täiesti tasuta suunata (nn aliasena) oma olemasolevale veebilehele või selle alamlehele.

See käib eriti lihtsalt:

  • logi oma Zone kontole
  • vali teenuste ülevaatelehel vasakul asuvast menüüst Virtuaalserverid
  • uuel avanenud lehel klõpsa menüüs lahti valiku Veebiserver alammenüü
  • klõpsa lingile Aliase tellimine ning järgi kõiki seal kuvatavaid juhiseid

Teise ning sugugi mitte vähem olulise ennetuse saame läbi  ühiselt heakskiidetud hoiaku, et kellelegi teisele kuuluva ehk elava inimese nime ilma sellekohase loa või kokkuleppeta tegemine oma domeeniks on läbi ja lõhki mage ja taunitav.

Ainus koht, kus me võiksime rääkida potentsiaalsest erandist, on virtuaalne hauakivi meie seast lahkunud inimesele, kuid ka siis tasuks selline tegevus võimalusel olla heaks kiidetud kas lahkunu lähedaste või tema ajaloolise jalajälje seaduslike esindajate  poolt. Hea paralleelina tooksin autoriõiguse, mille kohaselt kehtib autoriõigus ka 70 aastat pärast autori surma.

Millised erandeid pakuksid välja Sina, hea lugeja?

Mis on domeen ja milleks seda üldse vaja on?

Võib kõlada uskumatuna, kuid ikka ja jälle tuleb meil huvilistele ja potentsiaalsetele klientidele selgitada seda, mis asi on domeen. Tänase postituse mõte ongi pulkadeks lahti võtta kõige põhilisemad tõed ja tarkused, mis seda keerulisena näivat mõistet võimalikult selgelt ja arusaadavalt selgitaks. Alltoodud tekst ilmus ka sellenädalases Postimehes, kelle lugejatele me sel teemal valgust heitsime.

Domeen on sisuliselt kaks ühes: see on nii sinu aadress kui ka identiteet Internetis. See on sõna, mille kaudu jõuavad sinu ettevõtmisi tutvustavale veebilehele olemasolevad kliendid, potentsiaalsed kliendid või niisama huvilised. Seda sõna sisaldab ka sinu e-postiaadress, kui soovid mõnele neist külalistest kirja saata või kirjadele vastata. Domeen on nagu telefoninumber, mis on unikaalne ja mille kaudu oled maailmale kättesaadav.

 

Domeeninime valimine nõuab samamoodi ajude ragistamist nagu oma ettevõttele nime leidmine. Kui oled oma firmale ägeda nime leidnud, oled sobiva domeeninime otsimisel juba pool tööd ära teinud. Alati tasub siiski vaadata ka mõned sammud kaugemale ning õiget domeeninime otsides eksperimenteerida lisaks veel erinevate sõnakombinatsioonidega, et läbi selle leida võimalikult kõlav ja arusaadav väljend või lühend, mis kirjeldaks firmat või tegevusala ja kõlaks selgelt ning hästi isegi telefoni teel öeldes.

Näiteks domeeninimi innovaatilis-revolutsioonilised-sisuturunduslahendused.ee võiks ju täpselt kirjeldada sinu äri, kuid püüa seda öelda telefoni teel kliendile: „Innovaatilis, sidekriips, revolutsioonilised, sidek… Ei-ei, alustame uuesti.” Ja kui sellise domeeniga e-postiaadressi oma visiitkaardile sätid, võibki ilmselt kliendilt kirja ootama jääda… Sestap tasub leida võimalikult lühike ja tabav kombinatsioon või kirjeldus, mis ei tekitaks kaksipidi mõistmist ega ajaks segadusse. Pööra nime valikul tähelepanu sellele, et domeeninimi oleks tähenduslik, usaldusväärne ja loogiline, haakuks sinu põhitegevusega ning oleks võimalikult lühike ja selge, et seda oleks ka Google’s kerge leida.

Kas .EE, .COM või .EU?

Kui sobiv nimi või kirjeldus leitud, tasub mõelda, millise tippdomeeniga võiks selle siduda. Tippdomeen (lühend TLD ehk top level domain) on laiend, mis jääb domeeninimes punktist paremale.

Kui ärinimi on eestikeelne ning plaanid oma tegemistes keskenduda koduturule, siis vali Eesti tippdomeen, mis on mõistagi .EE lõpuga. Kui sa plaanid oma ettevõtmistele lisada rahvusvahelist kaalu, siis Euroopa Liidu liikmesriikides saad seda teha .EU tippdomeeni abiga. Naabriteni jõuad aga paremini .FI (Soome), .LV (Läti), .LT (Leedu) või .SE (Rootsi) tippdomeenide toel. Küll aga tasub iga riigi puhul arvestada keeleliste iseärasustega ning eestikeelse sõna asemel leida kirjelduseks vastava riigi kodukeelne vaste.

Lisaks lokaalselt kaalu omavatele maatähisega tippdomeenidele võib valida ka globaalse haardega geneeriliste ehk üldiste tippdomeenide seast: nendeks on teada-tuntud .COM, .NET, .ORG jne. Just neist sai omal ajal alguse täna teadaolev Internet ja ehkki seoses pikale ajaloole on tänaseks nendes tippdomeenides palju teada-tuntud inglisekeelseid sõnu ja väljendeid juba ära registreeritud, ei tasuks meelt siiski heita – on täiesti kindel, et kogu kuld pole veel selles vallas üles kaevandatud.

Viimastel aastatel on valik veelgi kirevamaks muutunud ning turule on paisatud sadu kui mitte tuhandeid uusgenereerilisi tippdomeene, millest värvikamad on näiteks .BEER, .NINJA, .FISH või .DOG jne. Näiteks Zone pakub täna oma klientidele ligi 400 erinevat tippdomeeni.

Kuigi kõikide nende tippdomeenidega pole mõtet oma unikaalset ärinime või tegevusala kirjeldust siduda, tasub siiski kaaluda kaitsta seda nime vähemalt populaarsemates ja levinumates tippdomeenides. Näiteks kui aadressil sinunimi.ee on su veebileht ja e-postiaadressid, siis on mõistlik registreerida ka domeenid sinunimi.com, sinunimi.net, sinunimi.eu, sinunimi.fi, sinunimi.lv jne ja suunata need põhidomeenile ehk aadressil sinunimi.ee asuvale kodulehele.

Mitme domeeni registreerimine võib osutuda vajalikuks ka neile, kes pakuvad läbi veebirakenduse oma teenust. See võimaldab turvakaalutlustel hoida ettevõtte avalikku kodulehekülge ja isikuandmeid töötlevat rakendust eraldi ning maandada nendega seotud infoturberiske erinevalt.

Alternatiivsete tippdomeenide alla oma äriidentiteedi registreerimisega saad välistada, et keegi teine need ära võtab ja sinu kliendid hoopis oma lehele suunab. Samuti saad sellega ära hoida, et neid domeene ei üritataks hiljem sulle suurema summa eest tagasi müüa. Näiteks Apple’i valdusesse ei kuulunud apple.co.uk domeen tervenisti 16 aastat.

Tihtipeale tuleb kasuks registreerida oma ettevõtte nimele mitu sarnase „kõlaga” domeeni, et konkurendid sinu õuele ei saaks kurja tegema tulla. Näiteks registreerides sinumooblipood.ee registreeri võimalusel ka domeeni sinumööblipood.ee ja sinumooblipood24.ee.

Ole teadlik võimalikest riskidest

Siiski on siin peidus ka vastupidine risk, sest võid enesele teadmata ja heas usus registreerida sellise vaba nime, millega võivad tulevikus minna suusad risti mõne kaubamärgiomanikuga. Selle vältimiseks tasub kindlasti enne registreerimist uurida, kas plaanitud nimi võib peita endast potentsiaalset ohtu, rikkudes kellegi kolmanda isiku äri- või kaubamärgihuve. Näiteks Soome (.FI) domeeni registreerimisel tuleb selle aspektiga eriti hoolikalt arvestada, sest piisab kaubamärgiomaniku kaebusest Soome domeeniregistrile, kes seejärel pikema jututa tühistab algse registreerija õigused domeenile ja annab domeeni üle kaebuse esitanud kaubamärgiomanikule. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist ja EUIPO lehelt.

.EE tippdomeenis lahendab kasutusõigusega seotud vaidlusi siinse domeeniregistri, Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutsev Domeenivaidluste komisjon. Ühele nende lauale jõudnud kaasusele pöörasime tähelepanu hiljaaegu ka oma blogis, kus jagasime ühtlasi ka näpunäiteid, kuidas üldse vältida selliseid olukordi, mis võivad vaidlusega päädida.

Domeeninime registreerimisel võib suure tõenäosusega selguda, et soovitud domeen on juba ära võetud. Meelt heita ei tasu, sest siis maksab kontrollida, kas soovitud nimi on vaba näiteks mõnes teises tippdomeenis. Tihtipeale see lahendabki probleemi. Aga kui soov saada kätte just see domeeninimi on sedavõrd suur, siis ei jää muud üle, kui võtta domeeniomanikuga ühendust ja saada temaga kaubale. Arvesta siiski, et omanikuvahetuse tehingu hinnasildiks võib kujuneda number, mis võib olla vähemalt nelja- kui mitte viiekohaline. Et saada aimu mastaapidest, siis Interneti kirevast ajaloost on teada tehing, kus domeeninimi läks ühelt omanikult teisele astronoomilise 345 miljoni dollari eest.

Domeen oksjonilt. Millega tuleb arvestada?

.EE tippdomeenis on siiski veel üks võimalus saada atraktiivse domeeni omanikuks. Juba 2019. aasta kevadest lähevad kõik „unustatud” ja kustuvad domeenid oksjonile. Eesti domeeniregistri oksjonikeskkonnas toimuv pimeoksjon kestab 24 tundi, mille vältel võid atraktiivsele domeenile teha pakkumisi oma äranägemise järgi. Kui aga domeenile pakkumist ei tehta, siis domeen vabaneb ja on registreerimiseks vabalt kättesaadav kõigile huvilistele senisel „kes ees, see mees” põhimõttel. Domeenioksjonil pakutavale tasub igapäevaselt silm peal hoida, sest aegajalt satub sinna tõelisi pärleid.

Olles ostnud domeeni oksjonilt või siis otse tema eelmiselt omanikult, tuleb arvestada, et saad sellega kaasa ka domeeni senise ajaloo. Millega võib kaasneda nii hea uudis kui ka halb uudis. Hea uudis on see, et domeen on Googlele juba teada ja seetõttu on ta ka kergemini leitav ning otsingupäringute tipus. Halva uudisena võib aga sellega kaasa tulla üksjagu taunitavat ja ebameeldivat taaka nagu seosed hasartmängude, spämmi jms kaheldava sisuga tegevusega. Seda arvestades tasub ka siin enne panuste tegemist oksjonil / tehingusse astumist uurida domeeniga seotud ajalugu. Netist leiab erinevaid veebilehti, mille abil saab nii vana domeeni omaniku infot kontrollida kui ka lehekülje kunagist sisu vaadata. Nii saad välistada kahtlase mainega domeeninime registreerimise, millega võib kaasa tulla potentsiaalseid probleeme.

Ära unusta domeeni registreeringut pikendamast!

Vast üks olulisimaid aspekte domeeni elutsüklis on tema registreeringu jätkamine ehk pikendamine, mis tihtipeale kipub paljudel ununema või on ettevõtte juht palunud domeeni algselt registreerida töötajal, kes on firmast lahkunud koos ülevaatega domeenide kestvusest. Sestap tasub alati registreerida ja seadistada oma domeen ise, sest siis võid olla kindel, et kõik õigused kuuluvad sulle ja keegi sinu varaga minema ei jaluta. Samuti saad kogemuse, kuidas teha lihtsamaid domeeniga teostatavaid toiminguid: näiteks domeeni nimeserverite või DNS kirjete vahetamine domeeni suunamiseks soovitud aadressidele jne.

Kui oled domeeni registreerimas, siis saad levinumate laiendite puhul valida ka pikema registreerimisperioodi, kui üks aasta. Vali võimalikult pikk aeg, sest siis ei ole ohtu, et see aasta möödudes aegub. Kui oled oma domeenid Zones registreerinud, siis saadame sulle esimese aegumisteavituse 2 kuud enne aegumist. Olenevalt tippdomeenist on sul võimalik domeeni registreerida või pikendada kuni kümneks aastaks korraga.