Silt: domeenid

Järgnev lugu põhineb hiljutistel meediakajastust leidnud juhtumitel, mis puudutavad vaidlusi domeenide kasutusõiguse üle, toob välja ühe väikese erinevuse rahvusvahelise praktika ja Eesti reeglite vahel ning annab mõned lihtsad soovitused, kuidas selliseid intsidente vältida.

See võib tunduda uskumatu, aga seekord on Gorgonzola Juustu Kaitse Konsortsiumil (https://en.gorgonzola.com/) ja Eesti Postil (https://post.ee) sarnased mured, aga ilmselt demonstreerib just see domeeninduse universaalsust.

Nimelt jäi mulle äsja ajakirjandusest silma, et mõlemad organisatsioonid olid või on veendunud, et just neil on õigus domeenile, mille on endale registreerinud keegi teine.

Juustuvabrikantide esindusorganisatsioonile valmistas muret domeen GORGONZOLA.BLUE ja kirjakandjate meele tegi mõruks domeen POSTIINDEKS.EE

Rahvusvahelistelt tuntud geneeriliste tippdomeenide puhul asus juhtumit vaagima Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni juures tegutsev arbitraaž, mis lähtub vaidluste lahendamisel kolmest printsiibist:

• domeeninime registreerija poolt registreeritud domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgi või teenusmärgiga, millele kaebuse esitajal on õigused; ja
• domeeninime registreerijal ei ole kõnealuse domeeninimega seotud õigusi ega õigustatud huve; ja
• domeeninimi on registreeritud ja seda kasutatakse pahauskselt.

Juhin seejuures tähelepanu asjaolule, et kaebaja kasuks otsustamise eelduseks on see, et täidetud on KÕIK kolm tingimust.

Kaebaja leidis, et domeen on identne talle kuuluva Euroopa Liidu kaubamärgiga ja kaitstud geograafilise tähisega GORGONZOLA ning domeeni kasutatakse halvas usus – nimelt kuvati sellel reklaame konkureerivatele toodetele (ilmselt siis teistele juustudele).

WIPO paneel nõustus kaebajaga ning leidis, et domeen CORGONZOLA.BLUE on eksitavalt sarnane tolle kaubamärgile, kostja poolsel domeeni kasutamisel polnud õigustatud alust ja see oli ilmselt registreeritud halvas usus, meelitamaks oma lehele külastajaid, kes otsivad kaebaja kaubamärgiga seotud tooteid. Viite WIPO lahendile leiab aadresilt https://www.wipo.int/amc/en/domains/search/text.jsp?case=D2021-0722.

POSTIINDEKS.EE juhtumi puhul on Eesti Post pöördunud domeeni praeguse omaniku poole, leides et nende roll posti sihtnumbrite ehk postiindeksite haldajana annab neile “suurema õiguse” domeenile, kui väikeettevõttel, kellele domeen 2014. aastast kuulub. Viimane pakub sellel aadressil sihtnumbrite otsiteenust ja kuvab nende juurde reklaame. Eesti Postile endale kuulub praegu domeen SIHTNUMBER.EE, millel pakutakse analoogset funktsionaalsust (https://www.ituudised.ee/uudised/2021/05/28/vaikefirma-eesti-post-soovib-meie-domeeni-suurema-oigusega-ara-votta).

Kui nüüd Eesti Post peaks minema selle teemaga arbitraaži, siis erinevalt juustumeistritest peaksid nemad pöörduma .EE tippdomeeni haldava Eesti Interneti SA juures tegutsevasse Domeenivaidluste Komisjoni (DVK), mitte WIPO arbitraaži.

Ka DVK otsustab kaebaja kasuks kolme printsiibi alusel:

“Komisjon rahuldab otsusega Vaidlustusavalduse, kui Vaidlustaja tõendab, et Domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane Vaidlustaja Varasema Õigusega ja:

• domeeninimi oli registreeritud ilma, et Registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi Domeeninimele; või
• domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt.”

Aga juhin siinkohal tähelepanu sõnale “või” punktide vahel, mille tõttu piisab vaid nendest ühe rakendumisest, vaja ei ole mõlema tingimuse täitmist.

Siinkohal tuleb ka selgitada, et mida tähendab DVK kontekstis varasem õigus. See on määratletud järgmiselt:

“Varasem Õigus – Eestis kehtivad registreeritud kaubamärgid, füüsiliste isikute nimed; juriidiliste isikute Eestis registrisse kantud nimed; riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste nimed; rahvusvaheliste ja valitsusvaheliste organisatsioonide nimed;”

Kui Gorgonzola Juustu Kaitse Konsortsium peaks oma õigusi tulema kaitsma Eesti tippdomeeni juures, siis poleks neil ka siin sellega probleeme. Eesti Post jääb aga antud juhul ilmselt hätta, sest “Postiindeks” nimelist kaubamärki neile ei kuulu. Samuti on ilmselt raske tõestada, et registreerijal pole olnud õigustatud huvi või, et registreering on pahauskne, kui sellelt pakutakse sisulist teenust.

Jälgime huviga, kas see kaasus leiab oma tee Domeenivaidluste Komisjoni.

Mida nendest kahest juhtumist õppida?

Esiteks, domeeni registreerijatel tasub kontrollida, et nende soov mõne konkreetse internetiaadressi järele ei oleks konfliktis kellegi varasema õigusega. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks ja EUIPO lehelt https://euipo.europa.eu/ohimportal/en.

Teiseks, soovitan kõigil mõelda sellele, kas neil on registreerimata märke, mis vajaksid kaitset. Domeeni registreerimise ja pikendamise hind on marginaalne, võrreldes isegi kehva juristi tunnitasuga. Kui tead, et mõni sõna või termin on võib olla sinu ettevõtte jaoks täna või tulevikus märkimisväärse väärtusega, siis kasuta võimalust ja registreeri see domeenina kohe ära.

Täiendus (16.06.2021): Meie andmetel on postiindeks.ee juhtum nüüd käinud domeenivaidluste komisjonist (DVK) läbi ja menetlus on lõppenud prognoositud tulemusega: DVK jättis vaidlustusavalduse rahuldamata. Otsuse peamiseks motiiviks oli asjaolu, et Domeenivaidluste Komisjoni reglemendi mõttes polnud vaidlustajal varasemat õigust domeeninimele.

Ilmselt on peagi oodata lahendi täisteksti ka lehele https://www.internet.ee/domeenivaidlused/domeenivaidluste-lahendid