Silt: .ee

.EE tsoonifail lõpuks avalik, aga mis hinnaga?

Vahetult jaani-nädalavahetuse eel teavitas Eesti Interneti SA  oma kauaoodatud otsusest asuda avaldama .EE tippdomeeni “tsoonifaili”. Tsoon muutub kõigile kättesaadavaks 5. juulist. Meie arvates on tegemist väärt täiendusega Eestis vabalt avalikus kasutuses olevatele avaandmetele.

Ühe tippdomeeni “tsoonifaili” sisus pole iseenesest midagi müstilist, tegemist on loendiga selle DNS süsteemi teenindatavatest domeenidest, viidetest neid teenindavatele nimeserveritele ja viimastega seotud IP aadressidele.

Tsoonifail ei sisalda endas domeeniomanike andmeid, domeenide aegumiskuupäevi ega muud põnevat. Need andmed asuvad tippdomeeni registri andmebaasis, kust neid on võimalik pärida kasutades WHOIS protokolli (https://tools.ietf.org/html/rfc3912). Seetõttu võib muretsejate rahustamiseks tõdeda, et märkimist väärt täiendavaid andmekaitseriske tsoonifaili avalikustamine domeenide kasutajatele kaasa ei too.

Kui tähte närida, siis ei ole isegi tegemist failiga, vaid DNS süsteemis andmete vahetamiseks kasutatava autoriteetsete andmete edastusprotokolli (AXFR – https://tools.ietf.org/html/rfc5936) väljundiga, mida igaüks saab soovi korral vaadata ja soovi korral ka faili salvestada.

Lisaks on tsoonifaili sisu, vähemalt suures osas, olnud võimalik tuletada või sellega võrdseid andmeid koguda ka muudel viisidel:

* DNS jõurünnete kaudu, pärides DNS süsteemist automaatselt genereeritud stringe (‘aa.ee’, ‘ab.ee’, ‘ac.ee’ jne)
* sõnastikurünnete abil, pärides sõnastikest pärit stringe (‘aa.ee’, ‘aabe.ee’, ‘aabits.ee’ jne)
* kombineerides jõu- või sõnastikuründeid keerukamate algoritmidega (nagu Markovi-ahelad jms)
* rünnates DNSSEC-i poolt kasutatavaid NSEC3 räsisid (NSEC3 hash breaking)
* veebilehtedelt ja mujalt infot kokku kraapides (Rapid7 Open Data)
* otsimootoritest infot küsides
* lõppkasutajate rekursiivseid nimeserveripäringuid monitoorides
* väljastatud TLS sertifikaate monitoorides (Certificate Transparency)
* ülaltoodud meetodeid kasutades kogutud andmete müüjatelt
* jne

Tsoonifailide sisu levimisele on kaasa aidanud ka juhuslikud andmelekked, näiteks nimeserveri administraatori tehtud näpuvead AXFR õiguste delegeerimisel, mis aastaid tagasi tingisid ka .EE tsooni sisu ajutise avaldamise.

Ülaltoodud põhjustel on “tsoonifaili” sisu saladuses püsimine alati olnud pigem näiline, mitte praktiline ja sõltunud suuresti selle sisust huvitatu tehnilistest oskustest ja motivatsioonitasemest. Kuna parim motivaator on alati raha, siis on seni täpseimad andmekogud olnud domeenidega kauplejate käsutuses. Näiteks NSEC3 räside murdmiseks vajalik kallis graafikakaart võib sellistele kodanikele end ühel või teisel moel reaalselt ära tasuda.

Loodan, et ülaltoodut ei tõlgendata eksklikult minu seisukohana, et tsoonifailide avalikustamisel ei ole mingit reaalset väärtust. Vastupidi, minu arvates on see positiivne areng, sest loob kõigile internetiolelusest huvitatud osapooltele uusi võimalusi uuringuteks, innovatsiooniks ja muuks väärtusloomeks. Samuti tasandab see taaskord mänguvälja ja toob laiema kasutajaskonnani töövahendi, mis seni on olnud vaid “valitute” privileeg.

Samal seisukohal on meie naaberriikidest olnud Rootsi, kes avalikustas oma .SE ja .NU tippdomeenide tsoonid 2016. aastal (Internetstiftelsen Zone Data) ja pole otsust pidanud kahetsema. Arvata on, et Eesti ja Rootsi eeskuju järgivad lähiaastatel nii mõnedki Euroopa tippdomeenide registrid.

Tänase seisuga on tsoonifailide avalikustamises suuremaid riske näinud intellektuaalse omandiga tegelejad: patendivolinikud, kaubamärkide kaitsmisega tegelevad juristid, turundajad jne. Nimelt ei meeldi neile potentsiaal, et kavandatav uus bränd, uus ärinimi, eesootav brändide ühendamine vms lekiks liialt varakult tsoonifaili kaudu välja, kuna enne avalikustamist on registreeritud kõik vastavad seotud domeenid (nii nagu peabki). Selle riski maandamiseks on aga kõige lihtsam võimalus registreerida domeen ja mitte määrata sellele nimeserverikirjeid, siis ei ole Eesti Interneti SA-l põhjust domeeni tsoonifaili genereerida.

Oh magus iroonia…

Ülaltoodu võib tunduda ka veidi irooniline, kuna alles 2017. aastal jõudis Riigikohtu otsusega lõpule kohtuasi, mis oli seotud kellegi domeeninimede kauplemisega tegeleva kodaniku GV [ nimi toimetusele teada 🙂 ] katsega Eesti Interneti SA-lt sedasama müstilist tsoonifaili teabenõude raames välja vaielda.

Eesti Interneti SA keeldus toona andmeid GV-le väljastamast järgmise põhjendusega:

EIS ei ole teabevaldaja ja nõutud teave ei ole avalik teave. Ükski seadus ei reguleeri domeeninimede registreerimist ning EIS tegevus selle ülesande täitmisel ei rajane ühelgi õigusaktil. Teabenõudele vastamine tooks kaasa registreerijate ja kaubamärgiomanike õigushüvede tõsise riive, sest teabenõudjal on võimalik saada juurdepääs teabele, mille avalikustamine ei ole registreerijate huvides. Ka registreerijad ei ole näinud ette teabe avalikustamist.

Tsoonifaili mitteavaldamise hind oli siis Eesti Interneti SA-le õigusabikuludena 16 919,28 eurot, millest küll 4000 eurot mõisteti välja kaebajalt ehk GV-lt.

Kohtuotsuse materjalidega on võimalik tutvuda aadressil https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=212711240

Loomulikult ei olnud siis veel Eesti Interneti SA käsutuses spekulantide ohjamiseks mõeldud oksjoniportaali, mille hiljutine käivitamine ilmselt  paljuski tsoonifaili avalikustamise võimaldajaks sai.

Langetame sellegipoolest solidaarselt pea kõikide kohtuasja osapoolte  kulutatud aja ja raha mälestuseks, kelle jaoks tsoonifaili avalikustamisel on olnud väga kõrge hind.

.EE oksjon: spekulandid söönud, lambad terved

Homme 26. märtsil alustab tööd Eesti tippdomeeni oksjonikeskkond, mille loomise kava mõned aastad tagasi siin raevukalt kritiseerisin. Järgnevalt kirjeldan, mis esialgsest plaanist saanud on ja paljastan, miks olen oma meelt muutnud.

Teatavalt on Eesti tippdomeeni haldav Eesti Interneti SA öelnud, et nende eesmärk vabanevate domeenide oksjonikeskkonna loomisel on võidelda spekulantidega. Need on ettevõtted ja ettevõtjad, kes rakendavad oma keskmisest paremat tehnoloogilist võimekust selle nimel, et võimalikult kiiresti uuesti registreerida värskelt registrist kustutatud atraktiivseid domeene ning üritada seejärel neid senisele omanikule või uuele huvilisele korraliku vaheltkasuga edasi müüa.

Spekulantide tegevuses ei ole küll otseselt midagi ebaseaduslikku ja nad täidavad omamoodi metsasanitari rolli, kuid vaieldamatult toob nende tegevus endaga domeenide turul kaasa ebavõrdsuse. Põhjuseks asjaolu, et need kel vabanevate domeenide vastu suur huvi, kuid tehnilised oskused kesised, jäävad enamasti vabanevate domeenide püüdmisel kaotaja rolli.

Eriti suureks läheb lõhe tavaregistreerija ja spekulandi vahel siis, kui viimane teeb vahetut koostööd mõne registripidajaga või on ise registripidaja – siis omandab ta võime domeenide taasregistreerimisel mängida tundide ja minutite asemel millisekundite dimensioonis.

Vastloodud oksjoniruumiga plaanitakse võitlustandrit tasandada. Keskkonda pannakse 24 tunniks üles kõikide selliste EE-lõpuliste domeenide taasregistreerimise eelisõigused, mida domeeni senine omanik  ei ole pikendanud.

Eelisõiguse oksjonile panek tähendab, et EIS ei registreeri oksjoni võitjale soovitud domeeni, vaid see reserveeritakse võitja nimele ning tollel on õigus domeen enda poolt valitud registripidaja juures esmajärjekorras registreerida.

Ülaltoodust tulenevalt on domeeni omandamise kogukulu oksjonil omandatud eelisõiguse eest välja käidud tasu ja registripidaja tavapärase teenustasu summa.

Eelisõiguse alghinnaks on 5€, millele lisandub käibemaks. Oluline on tähele panna, et domeeni senine omanik eelisõiguse müügist mingit osa endale ei saa.

Kui domeen endale ööpäeva jooksul omanikku ei leia, siis vabaneb see domeen registreerimiseks tavahinnaga.

Nüüd jõuamegi sujuvalt minu varasema intensiivse kriitikani. Kui vabanevate domeenide oksjonist oleks kujunenud Osta.ee, eBay või Sedo sarnane kauplemiskeskkond, nagu Eesti Interneti SA justkui algselt plaanis, siis ei oleks see kindlasti registri poolt seatud eesmärke täitnud.

Tõsised spekulandid, kelle mõju domeeniruumile neutraliseerima mindi, oleksid hakanud EPP asemel lihtsalt rippuma oksjonikeskkonna küljes ja oma tehnoloogilist arsenali täiendanud uute sobivate skriptidega. Kuid lisaks oleks nende ärimudelile sisendiks pakutud veel oksjonikeskkonnast saadavat nõudlust puudutavat infot. Ainus suurem vahe varasema olukorraga võrreldes, oleks olnud registri poolt spekulantidelt teenitav kümnis oksjonitasude näol.

Õnneks võttis EIS meie ja teiste registripidajate tagasisidet tõsiselt, mistõttu oksjon läks küll käiku, kuid selle vorm sai kokkuvõttena palju nutikam.

.EE domeenide oksjoni vormiks on pimeoksjon. Oksjonile minevate domeenide nimekiri avaldatakse oksjoni alguses (00:00) Eesti Interneti SA lehel ja kõigil huvilistel on ööpäeva jooksul (kuni 23:59) võimalik teha soovitud domeenile oma pakkumine. Jooksvat pakkumiste arvu ja sisu ei avalikustata, teatavaks saab vaid võitja pakkumine. Ühegi pakkuja, sealhulgas ka võitja, isikut ei avalikustata.

Ülalkirjeldatu tagab, et domeeni saab endale see, kes näeb sel enda jaoks kõige suuremat majanduslikku väärtust, mitte see, kellel on kõige kavalam skript, kiired näpud või nahaalsust oksjoniga manipuleerida. Pakkumisi võivad loomulikult jätkuvalt teha ka spekulandid ja nende vahel tekib nüüd tõenäoliselt senisest veel suurem konkurents.

Seega, spekulandid söönud ja lambad ka terved. Minule see printsiip sobib!

Domeen on oksjoni võitjale 14 päevaks reserveeritud. See tähendab, et oksjoni võitjal on võimalik registreerida domeen eelisjärjekorras järgmise 14 päeva jooksul. Kui ta seda ei tee, läheb domeen uuesti ööpäevaks oksjonile.

Oksjoni võitja saab pärast tasumist oma valdusesse domeeni reserveerimiskoodi, millega saab ta vabalt valitud registripidaja juures vormistada võidetud domeeni registreerimise. Sellele tehingule lisandub lõpuks registripidaja hinnakirja alusel registreerimisteenuse hind.

Domeeni registreerimise protsess on oksjonilt võidetud eelisõiguse puhul sarnane tavapäraselt reserveeritud domeeni registreerimisele. (nt valdadele, linnadele reserveeritud domeenid).

Oksjonikeskkond asub aadressil: https://auction.internet.ee/

Oksjonikeskkonna kasutamise täpsed tingimused on kättesaadavad Eesti Interneti SA kodulehel https://www.internet.ee/domeenid/domeenide-oksjonikeskkonna-kasutajatingimused.

Lisa: Tegime oksjonihuvilistele Zone veebi ülevaatliku infolehe, mille kaudu saavad ühtlasi võitjad meiega ühendust võtta, et oma eelisõigust realiseerida   https://www.zone.ee/et/domeeni-registreerimine/ee-domeeni-oksjon/

.EE tippdomeen taas muutuste tuules, kas ka ohtudele valla?

Eesti Interneti SA annab teada eesootavast 14% hinnalangusest, mis langetab .EE domeeni hinda 1 euro võrra. Vaatame kreeklaste kingitud hobusele suhu ja mõtleme, mis muutuv domeenireeglistik veel endaga kaasa toob.

ardi_640_2

Sügis ei too endaga kaasa ainult lehe- ja lumesadu. Juba mitmed aastad on see toonud ka teate Eesti tippdomeeni haldajalt, et domeenireeglistik on muutumas. Nii ka seekord.

Sel aastal tõid tuuled endaga kaasa mõned sellised muutusettepanekud, mis panid mind esmalt üllatusest kulme kergitama ja hiljem sõnakalt protesteerima. Tundub nimelt, et mõned soovitud muutustest ei teeni mitte laiapõhjalise internetikogukonna huve, vaid väga kitsalt tippdomeeni registri ning domeenidega äritsejate huve.

Continue reading “.EE tippdomeen taas muutuste tuules, kas ka ohtudele valla?”

Eesti domeenid Hiinas – ja pole üldse hirmus

hiina-keel

您好,

Postimees.ee kirjutab Eesti riigitunnusega domeenide massilisest omandamisest välismaiste registreerijate poolt, nimelt on Hiina investorid detsembris Eesti tippdomeeni registreerinud üle 14 000 uue domeeninime (http://tehnika.postimees.ee/3450245/hiinlased-ostavad-massiliselt-eesti-rahvusdomeene-kokku).

Maailma mastaabis ei ole see ühe registri jaoks suur number, kuid väikese Eesti jaoks moodustab see kõikide domeenide kogumahust märkimisväärsed 14%-15%, mis on pannud ka asjatundjad kulme kergitama.

Continue reading “Eesti domeenid Hiinas – ja pole üldse hirmus”