Kas lihtsama kodulehe loomine on teostatav, kui puuduvad eelnevad teadmised?

Aastal 2022 võib juba julgelt väita, et koduleht on muutunud iga ettevõtte jaoks niiöelda visiitkaardiks, ilma mille olemasoluta ettevõtet justkui ei eksisteerigi. Kui aga tulebki plaan luua enda ettevõttele veebileht, siis millest peaks alustama? 

Esmalt on mõistagi tähtis enda jaoks läbi mõelda see, millist eesmärki koduleht hakkab täitma. Sellest sõltuvad suuresti ka järgmised valikud ja otsused. Toome alljärgnevalt ära mõned põhipunktid, millega kodulehe loomisel arvestada tuleks.

Alusta domeeni registeerimisest

Kodulehe loomisega saab tänasel päeval hakkama sisuliselt iga inimene, kel on natukenegi rohkem pealehakkamist. Küll aga tuleb sealjuures pisut aega ja kannatust varuda. Loomulikult on alati võimalus ka kodulehe valmistamise eest maksta mõnele teisele ettevõttele, ent oluliselt taskukohasem on seda ise teha. Kuidas siis ikkagi ise veebileht luua?

Kõigepealt tuleks registreerida domeen, millest saab ühtlasi sinu kodulehe nimi. Reeglina on selleks ettevõtte enda nimi, kuid muidugi ei pea olema. Domeeni registreerimine on üpriski lihtne protsess, mis ei nõua inimeselt kuigi palju aega ja teadmisi.

Seda saab mugavalt teha siin, kus saad ka kontrollida, kas soovitud domeen on saadaval või mitte.

Tasub veel meeles pidada, et domeeni registreerimine on tasuline. Hinna puhul mängib rolli näiteks domeenilaiend – .ee ja .com laiendite eest tuleb välja käia natuke rohkem kui .eu puhul. Keskeltläbi tuleb domeeni registreerimise eest maksta 7-15 eurot aastas. Rohkem infot hindade kohta leiab siit.

Vali oma ootustele vastav veebimajutuspakett

Domeeninimest sugugi mitte vähemtähtsam on sobivaima veebimajutuspaketi leidmine oma kodulehe tarbeks. Veebimajutus ehk virtuaalserver on platvorm, tänu millele muutub sinu domeen maailmale kättesaadavaks. Zone poolt pakutavate veebimajutuspakettide lahutamatuks osaks on ka e-posti teenus, hulgaliselt kettamahtu ning kümneid teisi kasulikke lisafunktsioone ja -featuure, mis muudavad teenuse kasutamise hõlpsaks, kiireks ja turvaliseks.

Enne paketi valimist tee aga endale kindlasti selgeks, millised on su reaalsed vajadused ja ootused. Kui sa ise arendaja pole, siis konsulteeri kindlasti ka oma veebilehe arendajaga, kes aitab sul orienteeruda sinu vajaduste ning meie veebimajusteenuste poolt pakutavate võimaluste rägastikus. Lisaks tasub kindlasti ka tutvust teha sellekohase blogipostitusega, milles me veebimajutusteenuse paketi valimisega kaasneva rägastiku pulkadeks lahti võtame.

Vali sobiv sisuhaldussüsteem

Kodulehe valmistamiseks mõeldud sisuhaldussüsteeme on internetis väga palju ning igal ühel neist omad plussid ja miinused. Sisuhaldussüsteemi valiku puhul peaks lähtuma eeskätt sellest, mida sa täpsemalt enda kodulehel teha tahad. Samuti ka individuaalsest eelistusest.

“Õige” süsteemi valimine võib esmapilgul tunduda üsnagi keerulisena, kuna eelnev kogemus nendega puudub. Hetkel on kolm suurimat sisuhaldussüsteemi WordPress, Drupal ja Joomla.

Kõige populaarsem nendest on kahtlemata WordPress, mis sobib väga hästi just nimelt algajatele. Tegu on võrdlemisi lihtsa ja mugava süsteemiga, kus on suur valik erinevaid pluginaid ja võimalusi, et luua endale meelepärane veebileht.

Drupal ja Joomla on see-eest terake keerulisemad sisuhaldussüsteemid, mis on pigem tuntumad professionaalsete arendajate seas. Kindlasti on võimalik ka algajal neid süsteeme kasutada, ent nende tundmaõppimine nõuab paratamatult rohkem aega ja vaeva. Siit saad lähemalt lugeda sisuhaldussüsteemide kohta.

Zone’is saad lisaks eelmainitud sisuhaldussüsteemidele kätt proovida mitmete teistegi tasuta ja ka tasuliste rakendustega, Zone+ valikute seas on üks populaarsemaid tasulisi rakendusi kindlasti omamaine Voog.

Jällegi on oluline meeles pidada, et sisuhaldussüsteemi kasutamine nõuab õppimist. Õnneks leiab palju abi internetist, kus tehakse samm-sammu haaval selgeks, kuidas üht või teist süsteemi kasutada ja nendega seeläbi koduleht luua.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kodulehe tegemine omal käel on täiesti teostatav ülesanne ent see vajab algul õppimist ja aega. Kui aga näiteks peaksidki mõnes kohas hätta jääma, siis alati võib pöörduda mõne arendaja poole, kes sind sinu mures aitaks ja asja lihtsas keeles selgeks teeks.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Teeme selgeks: mis asi on HTTPS ja miks peaks selle enda kodulehele lisama?

Tõenäoliselt on sullegi mõnda veebilehte külastades brauseriribalt silma jäänud, et sellesama saidi aadressi alguses on kunagise standardi “HTTP” asemel “HTTPS”. Tavalisele internetikasutajale ei pruugi see suurt midagi öelda, ent tegelikkuses on tegu ühe olulisima turvalisust puudutava elemendiga veebis.

Mida kujutab endast HTTPS, miks see oluline on ja kuidas seda oma kodulehele lisada?

Turvalisem ja lihtsasti leitavam veeb

Mõistagi liigub erinevatest kodulehtedest ja e-poodidest läbi väga palju tundlikku informatsiooni ja on enesestmõistetav, et päris igaüks ei tohiks seal olevatele andmetele ligi pääseda.

Siin tulebki mängu HTTPS, mis tagab turvalise andmete edastamise. Sisuliselt krüpteerib see saadetava info ära taolisel viisil, et ainult selle vastuvõtja saab seda näha. Kui veebilehel puudub HTTPS tugi, siis tähendab see seda, et kogu internetis liikuv info on avalik ja sellele pääsevad ka kõrvalised osapooled lihtsa vaevaga ligi.

Osad brauserid isegi näiteks hoiatavad külastajat veebilehtede eest, mis ei kasuta krüpteeritud ühendust.

Inimesed on internetiturvalisuse osas üha teadlikumaks saanud, mistõttu on HTTPSi lisamine iga äriga seotud veebi jaoks ülimalt tähtis, sest nii tagad enda klientidele kindlustunde, et nende isiklikud andmed kellegi teise kätte ei satuks.

Samuti mõjutab HTTPS-i olemasolu ka suuresti SEO-d. Nimelt tõstavad paljud otsingumootorid tahapoole need veebisaidid, mis ei kasuta turvalist ühendust. Mõnel juhul võidakse see üldsegi blokeerida otsingutulemustest.

Kuidas HTTPS oma kodulehele lisada?

HTTPS-i lisamine kodulehele ei nõua õnneks spetsiaalseid IT-alaseid teadmisi ning sellega saab hakkama peaaegu igaüks. Kui sinu veebilehte majutab Zone, siis ei pea isegi muretsema selle pärast, sest seal on kõikidel uutel veebidel aktiveeritud Let’s Encyrpti automatiseeritud sertifikaaditeenus, mida kasutatakse HTTPS-i pakkumiseks. Küll aga võib veebirakenduse seadistamine vajada pisut seadistuste muutmist ja teatavatel juhtudel pisiparandusi koodis. Kui peaksid hätta jääma, siis küsi julgesti abi meie klienditoelt.

Kui su veebilehel ei peaks mingil põhjusel veel HTTPS tuge olema, siis selle aktiveerimine on ülimalt lihtne. Let’s Encrypt sertifikaadi tellimine virtuaalserverisse on võimalik läbi serveri halduse menüüst Veebiserver -> Let’s Encrypt. Lahtrist vali hosti nimi” võta oma domeeninimi ja klõpsa “Genereeri Let’s encrypt sertifikaat”. Ja 15 minuti möödudes võimaldabki sinu veebiserver edaspidi HTTPS ühendusi.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Millised on kõige levinumad kodulehe veateated ja mida need tähendavad?

Kui oled regulaarne internetikasutaja, siis suure tõenäosusega on sul ette tulnud olukordi, kus tahad mõnda veebilehte külastada, kuid sealt vaatab vastu hoopis kummaline numbritega veateade – näiteks 404, 502 jne.  Enamik inimesi panevad ilmselt mingit veateadet nähes sellise lehe esimese paari sekundi möödudes kinni ja ehk proovitakse kunagi hiljem sinna uuesti ligi pääseda. Samas alati tuleb kasuks, kui veateadet märgates teaksid sa kohe, millise tõrkega seal tegu on – seda nii veebiomanikul kui külastajal. 

Oleme välja toonud levinumad veateated, mis võivad veebilehte külastades esineda.

Error 404

Kahtlemata on üks kõige levinum veateade internetis “Error 404” ehk “lehekülge ei leitud”. 404 veateade kuvatakse kasutajale siis, kui ta külastab veebiaadressit, mille sisu pole talle kättesaadav.

Põhjuseks võib olla näiteks valesti sisestatud veebiaadress ehk URL või on omanik selle hoopistükkis üldsegi serverist ära kustutanud. Kontrolli üle URL ja kui see on õige, siis tead, et viga pole sinus.

500 Internal Server Error

500 Internal Server Error tähendab seda, et veebisaidi serveril on mingisugune probleem, mille põhjust ei suudeta täpselt kindaks teha. Veateate korral ei saa külastaja ise midagi teha ning probleemi peab likvideerima veebiomanik.

Reeglina viitab see sellele, et veebisaidi programmeerimises on probleem või ajutine tõrge. Peamised põhjused sellise veateate ilmumisel on järgmised:

  • .htaccess faili on lisatud keelatud direktiivid. Mitmed direktiivid on keelatud turvalisuse tagamise jaoks.
  • PHP skript võtab liiga palju mälu- või protsessoriressurssi.
  • PHP skripti handleri seadmisel on tehtud viga. Iga CGI scripti alguses on reeglina kirjas interpretaator, mis seda skripti töötleb (Perli skripti puhul näiteks #!/usr/bin/perl)
  • PHP skriptis on kasutatud ebakorrektset reavahevormingut. DOS stiilis reavahede asemel tuleb kasutada UNIX stiilis reavahesid (seda vähemalt real, kus määratakse interpretaator).

503 Service Unavailable

Samuti kimbutab veebilehti üpriski tihti “503 Service Unavailable” veateade, mis tähendab, et veebisaidi server pole praegusel hetkel saadaval.

503 veateade võib esineda siis, kui näiteks veebiserver on liiga suure koormuse all, seal toimuvad parasjagu hooldustööd või millegi muu tõttu, mis nõuab põhjalikumat analüüsi.

Tähtis on meeles pidada, et viga peitub siiski veebisaidis ning mitte kasutajas. Reeglina kasutaja ise probleemi lahendada ei saa ja peab ootama senikaua, kuni see korda tehakse.

408 Request Timeout

“408 Request Timeout” tähendab seda, et kasutaja poolt saadetud päringut ei oodatud etteantud aja jooksul ära. Mureallikas võib olla nii kasutaja aeglane ühendus kui ka serveri enda oma.

Proovi enda päringut uuesti korrata ja kui veateade minema ei lähe, siis katseta igaks juhuks veel teisi veebilehti. Kui probleem esineb ka muudel saitidel, tuleks kontrollida enda internetiühendust.

Kui aga teised veebilehed laevad kenasti ära, siis on viga esimese saidi serveris.

400 Bad Request ja 403 Forbidden

“400 Bad Request” ja “403 Forbidden” on järgmised kaks üsnagi tuntud veateadet peale legendaarset 404.

Veateade 400 tähendab, et pöördumises esines mingisugune tõrge. Tavaliselt viitab see sellele, et brauseri saadetud andmed ei vasta HTTP-protokolli reeglitele. Server ei saa aru, kuidas valesti vormindatud süntaksiga päringut töödelda. Näiteks oli kasutaja poolel midagi valesti: ebastabiilne internetiühendus, operatsioonisüsteemi turvaprobleem, vahemälu probleem või vigane brauser.

Võrdlemisi tihti võib kohata ka “403 Forbidden” teadet, mis annab kasutajale märku, et tal puuduvad õigused antud lehekülge näha. Probleemi võib lahendada samale leheküljele sisselogimine.

502 Bad Gateway

“502 Bad Gateway” pole kuigivõrd levinud, kuid sellegipoolest kasulik kõrva taha jätta. Veateade ilmub siis, kui veebiserver ei saa teisest veebiserverist õiget vastust. Mure lahendamiseks võib proovida lehte uuesti laadida või külastada veebisaiti mõnest teisest brauserist.

Kui kumbki lahendus edukat tulemust ei anna, peab jällegi ootama ja hiljem tagasi tulema.

429 ja 431

Eelnevatele veakoodidele lisaks on arendusega rohkem kokku puutunud kasutajad sattunud silmitsi veateadetega 429 ja 431. Kuivõrd tegemist on juba pisut spetsiifilisemat laadi koodidega, siis nende kohta saab asjast huvitunu rohkem lugeda siit ja siit.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

5 kasulikku WordPressi pluginat, mille lisamisele võiks iga kodulehe looja mõelda

Kodulehe loomisel on teadupoolest oluline roll pistikprogrammidel ehk pluginatel, mis aitavad suurendada sinu veebi funktsionaalsust. Näiteks maailma kõige populaarsem sisuhaldussüsteem WordPress pakub kasutajatele tuhandeid erinevaid pluginaid, kuid tihtipeale tavainimene ei oskagi nende seast endale sobivaid välja valida.

Järgnevalt oleme välja toonud viis tasuta WordPressi pluginat, mis võivad kodulehe omanikule kasu tuua.

Contact Form 7

Igal kodulehel võiks kindlasti olemas olla kontaktivorm, mille kaudu saab saiti külastav isik sinuga ühendust.

Contact Form 7 plugin võimaldabki veebilehele lisada kontaktivormi, mis teeb klientidega suhtlemise oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. Pluginaga saab luua nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid vorme.

Tugevusena võib veel välja tuua võimaluse lisada Google recaptcha süsteemi, mis takistab robotitel sinu kodulehel tegutsemast.

Yoast SEO

Et sinu koduleht oleks otsingumootoris pidevalt nähtaval kohal, tuleb kahtlemata tähelepanu pöörata SEO-le (search engine optimization ingl k). WordPressile mõeldud Yoast SEO plugin täpselt seda aitabki sul saavutada.

Tegu on vaieldamatult parima SEO pluginaga WordPressi jaoks, mille eesmärk on mõistagi tõsta veebileht otsingutulemustes kõrgemale positsioonile. Yoast SEO võimaldab sul lisada tiitli, metakirjelduse ja peamise märksõna – kõik tähtsad elemendid optimeerimiseks.

iThemes Security

Internetiavarustes tegutsevate küberkurjategijate arv kasvab iga aastaga ning tänapäeval võivad ohvriks langeda isegi väiksemad ja pealtnäha süütud veebid. Kodulehe turvalisuse suurendamiseks sobib hästi iThemes Security plugin.

iThemes Security plugina üheks funktsiooniks on ajutise administreerimis- või toimetamisõiguse andmine kellegi teisele. Kasulik on see siis, kui tahad näiteks enda veebilehele ligi lasta mõne arendaja, aga ei soovi oma administraatori õigust talle üle anda.

Lisaks aitab veel iThemes sinu kodulehte kaitsta nii-öelda toore jõu vastu. See tähendab, et plugin blokeerib automaatselt häkkereid, kes on juba mõnele teisele veebilehele proovinud sisse saada. Samuti võimaldab plugin sul teha ka varukoopiaid andmebaasist.

W3 Total Cache

Turvalisuse kõrval on sama kriitiline ka veebilehe kiirus. W3 Total Cache plugina peamine eesmärk ongi just nimelt suurendada kodulehe kiirust.

Veebilehe kiiremaks laadimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ning üheks selliseks on puhverdamine. Selle protsessi käigus salvestatakse ajutiselt vahemällu veebilehe andmed. Niisiis loob see tööriist kodulehest staatilise versiooni ning kuvab seda külastajale dünaamilise asemel.

Lisaks pakub W3 Total Cache mitmeid lisavõimalusi ka edasijõudnud kasutajale, millega veel enam enda veebilehe kiirust tõsta.

BackWPup

BackWPupi plugina näol on tegemist tööriistaga, mis võimaldab teha automaatselt varukoopiaid lehe failidest ja andmebaasist. Oluline sealjuures ongi see, et BackWPup ei tee varukoopiaid üksnes andmebaasist, vaid ka kõikidest failidest.

Pluginal on saadaval ka tasuline versioon, mis pakub kasutajale rohkem võimalusi. Küll aga piisab lihtsamate toimetuste tegemiseks ka tasuta versioonist.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.