Mis on WordPress, Drupal, Joomla ja Voog ning mille ma peaksin valima oma kodulehe tegemiseks?

Kodulehe loomine on tänapäeval tehtud üpriski lihtsaks, millega saab hakkama igaüks, kes on vähegi valmis pisut rohkem aega sinna panustama. Üldjuhul on veebilehe loomisel esimene samm sobiva sisuhaldussüsteemi valimine. Sisuhaldussüsteem ehk content management system (CMS) on tarkvara, millega saab veebilehtede sisu ja struktuuri muuta ning hallata.

Sisuhaldussüsteeme on internetis saadaval ilmatuma hulk, kuid Zone kasutajatele tahaks esile tuua kolm globaalse tuntusega ning lisaks ühe kodumaise sisuhaldusrakenduse, millel igalühel neist on omad võimalused ja funktsioonid. Need on WordPress, Drupal, Joomla ja Voog. Milline neist valida?

WordPress

WordPress on vaieldamatult maailma kõige populaarsem avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteem, mis loodi 2003. aastal ja mille abil on ehitatud tänaseks 43% kõikidest olemasolevatest veebilehtedest.

WordPressi kasuks räägib kahtlemata selle lihtsus: see ei nõua inimeselt kuigi peeneid eelteadmisi, mistõttu ongi WordPress tõenäoliselt niivõrd populaarne kasutajate seas.

Lisaks sellele, et WordPress ei ole algajale kuigi keerukas kasutada, pakub see ka väga suurel hulgal pistikprogramme (pluginad), mis aitavad sul luua just sellise kodulehe, mis parasjagu mõttes on.

Plusspunkte lisab veel näiteks otsingumootori tulemuste optimeerimise sõbralikkus. Seda peavad ka mitmed eksperdid WordPressi suureks eeliseks, kuna SEO võimekus on tõepoolest sellel sisuhaldussüsteemil hea.

Miinusena võib välja tuua turvalisuse aspekti. Kuna tegu on ikkagi kõige populaarseima platvormiga, siis tänu sellele leidub ka palju kurjategijaid, kes otsivad pidevalt uusi võimalusi, et WordPressile ehitatud veebilehti rünnata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et WordPressi näol on tegemist lihtsa ja palju erinevaid võimalusi pakkuva sisuhaldussüsteemiga, millele võiks mõelda inimene, kellel puuduvad veel põhjalikumad teadmised ja kogemused kodulehe ehitamise alal.

Joomla

Populaarsuselt teisel kohal olev sisuhaldussüsteem on Joomla, mis on samuti avatud lähtekoodiga ja mis jõudis turule mõnevõrra hiljem – 2005. aastal.

Joomla on tegelikult üpriski sarnane WordPressiga, ent siiski kübeke keerulisem ning vajab kasutamiseks inimeselt juba paremaid IT-alaseid oskusi kui eelmainitud platvormi puhul.

Üks Joomla peamisi eeliseid on selle paindlikkus. Kui kasutajal on olemas HTML-i põhiteadmised, siis saab ta hõlpsasti proovida ja katsetada erinevate disainidega ning seeläbi leida endale just kõige sobivam ja meelepärasem veebilehe kujundus.

Samuti on sellel suur aktiivne kogukond, kust saab kasulikku nõu ja näpunäited, mis aitavad sul veebilehte luua. Võrreldes WordPressiga on Joomla SEO valdkonnas võibolla pisut nõrgem tegija, mistõttu peab arendusele kohati rohkem rõhku panema, et jääda otsingumootoris nähtavamale positsioonile.

Kuna Joomla kasutajaskond on märgatavalt tagasihoidlikum, siis peetakse seda reeglina ka turvalisemaks platvormiks.

Drupal

Tuntumate sisuhaldussüsteemide seas kõige pikema staažiga tegelane on Drupal, mis toodi turule 2001. aastal. Sarnaselt kahele eelnevale platvormile, on ka Drupal avatud lähtekoodiga süsteem.

Drupal on kahtlemata kolmest kõige keerukam sisuhaldussüsteem, mistõttu on see peamiselt levinud koodimisoskustega arendajate seas. Näiteks kui sul on plaanis luua suurem ja mahukam veeb, siis sobib Drupal selleks suurepäraselt.

Kindlasti ei ole Drupal kõige õigem valik algajale, sest selle tundmaõppimine on kordades ajamahukam ja keerulisem kui näiteks WordPressi või Joomla puhul.

Drupali eelisteks on tema paindlikkus: süsteem on vägagi arendajasõbralik ja lisaks on sellel hea SEO võimekus. Kitsaskohtadena võib välja tuua vähese tasuta pluginate arvu ja tagasihoidliku kujundusteemade valiku.

Voog

Kui kolm eelnevat sisuhaldussüsteemi on tuntud üle terve maailma, siis lõpetuseks tahame keskenduda ka ühele kodumaisele, kuid oma omadustelt ja kasutajasõbralikkuselt kaugeltki eelnevatele sugugi mitte alla jäävale rakendusele nimega Voog. Erinevalt eelnevatest on tegemist kuupõhiselt tasulise rakendusega, kuid just tänu sellele on tegemist vast kõige kasutajasõbralikuma ning võimalusterohkema rakendusega kõigi siin postituses kirjeldatud rakenduste seas.

Voogi abil on veebi disainimine, arendamine ning sisuhaldus tehtud uskumatult sujuvaks ning selle tundmaõppimine ei võta kaua aega. Saad valida kümnete ja kümnete kvaliteetsete käsitööna valminud kujundusmallide vahel, mida oma maitse järgi kohandada.

Rakendusel om inimsõbralik kasutajaliides, mille abil saad muuta sujuvalt nii veebi struktuuri kui ka sisu, selle kasutamine ei eelda IT-alaseid süvateadmisi. Sisuhaldussüsteemi seadistatakse, värskendatakse ja varundatakse sinu eest ilma, et peaksid sellele ise aega kulutama.

Ja mis vast kõige olulisem: kui peaksid oma veebilehe ehitamisel hätta jääma, siis saad alati professionaalset tuge Voogi meeskonnalt, kes räägivad sinuga sinu emakeeles.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Voog on värskem ja sõbralikum

Voogi logo

Tükk aega pole kirjutanud meie hea partneri Edicy sisuhaldustarkvarast Voog.

Täna parandan selle vea, sest Voog annab põhjust endast kõneleda. Nimelt jõudsid Edicy-l mõne aja eest lõpule mitmed arendused, mis tõid endaga kaasa suuremaid ja väiksemaid uuendusi nii selle fantastilise tööriista välimuses kui ka “kõhus”.

Suuremaid muutusi on kaks.

Voogi kasutajaliides on senisest värskem. Peamenüü on muutunud kompaktsemaks ja lihtsamini hoomatavaks. Varem domineerinud ikoonidele on lisandunud rohkelt funktsiooni selgitavaid tekste, mis teeb veebilehe sisuelementide ning nendega seotud tööriistade leidmise palju mugavamaks.

Voog sisuhaldus

Teine uuendus puudutab lehe disaini ja küljendamise tööriista, mis pakub kombinatsioonis uute lehemallidega sujuvamat kasutajakogemust.

Enam ei pea tavakasutaja Voogiga kodulehe kujunduses muudatuste tegemiseks HTML-i, JavaScripti või CSS-i olemusse süvenema. Disainiga seotu on seetõttu palju lihtsamini muudetav.

Voogi arendajad ise ütlevad selle kohta nii:

“Muuhulgas on võimalik muuta terve veebilehe fonti ja kirjastiile. Samuti saab muuta kujunduse mõõtmeid — päise- ja sisualade laiust, peamenüü suurust, lisaks ka pisemaid detaile nagu tabelite piirjooned, vormide stiilid jne. Kasutaja jaoks lihtsasti mõistetavate menüüde kaudu saab kontrollida kogu lehe värviskeemi.”

Algajale kasutajale on äärmiselt oluline, et kodulehe muutmisega eksperimenteerimine on muudetud turvalisemaks ja tavainimesele sõbralikumaks. Muudatusi saab ükshaaval tagasi võtta või ühe nupuvajutusega terve kujunduse algseadetele lähtestada.

Seega, kui varem ei ole Voogi proovinud või on eelmisest katsetusest hulk aega möödas, tasub kindlasti uuesti proovida.

Voogi saab ühe nupuvajutusega oma kodulehel kasutusele võtta “Minu Zone” haldusliideses asuvas Zone+ rakenduste poes. Esimene kuu Voogi kasutamist on tasuta.

Rege rauta suvel!

Zone+Voog: põrgulikult hea kombo kodulehekülje valmistamiseks

voog-1Zone ei rahuldu kõigest veebimajutuse või domeenide registreerimise võimaluse pakkumisega. Ettevõtjatel on vaja enamat, et internet enda kasuks tööle panna. Täna tutvustan teile meie uut kaasosalist kogu maa internetiseerimisel. Saage tuttavaks, see on Voog.

Loe edasi “Zone+Voog: põrgulikult hea kombo kodulehekülje valmistamiseks”