Milline veebimajutusteenuse pakett mulle sobib?

Kuigi Zone veebimajutusteenuse pakettide vahel valimine on tegelikult väga lihtne ja kasutaja saab teenuspaketti vajadusel alati ka muuta, siis on meie klientidel aeg-ajalt teenuse kohta küsimusi tekkinud. Käesolevas kirjatükis oleme kokku pannud enamlevinumad päringud ja loodame nendele nüüd vastuseid andes, et need aitavad sul kõige õigemat valikut kergemini teha.

Kas ma saan ühe veebimajutuspaketi piires majutada ka rohkem kui üht veebilehte?

Jah. Oletame, et oled registreerinud domeeni vanaraualadu.ee ning sidunud selle Zone veebimajutuspaketiga, mis näitab veebis mingit kindlat sisu. Nüüd registreerid veel aga domeeni keevitusnipid.ee, mida tahad näitama panna hoopis teistsugust sisu, aga ei soovi osta juurde uut virtuaalserveriteenust. Sellises olukorras saad vanarauladu.ee serverisse luua alamdomeeni keevitusnipid.vanaraualadu.ee ning panna domeeni keevitusnipid.ee nn. aliasena suunduma sellele alamdomeenile. Kusjuures külastaja brauseri aadressiriba näitab domeeni keevitusnipid.ee.

Selline lahendus võimaldabki ühe serveriteenuse piires tekitada lõputult alamdomeene, mis kõik näitavad veebis erinevat sisu. Alamdomeenide arv kõigis kolmes veebimajutuspaketis on piiramata.

Siiski tahaks tähelepanu juhtida ühele olulisele momendile seoses aliastega. Nimelt mida enam neid on, seda suurem on ka turvarisk virtuaalserverile tervikuna. Kahjustades üht aliastest võib pahalasel tekkida ligipääs kogu kliendi virtuaalserveris olevale ressursile. Selle vältimiseks soovitamegi iga eraldi domeeni riskide maandamise huvides siduda eraldi veebimajutuspaketiga.

Aliaste kohta saad huvi korral lähemalt lugeda siit.

Mitu e-posti kontot saan luua ja kui suur on üks postkast?

Individuaalse postkasti suurus sõltub valitud paketist. Kui paketis I mahutab üks postkast maksimaalselt 8GiB jagu kirju, siis paketil II on see maht 12GiB ning paketil III 16GiB. Kõiki neid pakette ühendab see, et postkastide üldarvule piiranguid seatud pole. Kui su postkast peakski hakkama täis saama, siis saadame sulle aegsasti meeldetuletuse ning seejärel on sul võimalus juba valida: kas muuta olemasolev veebimajutuspakett võimsama paketi vastu või võtta individuaalse e-posti tarbeks kasutusele hoopis Premium või Ultimate postkast. Nende puhul rakendub aga väike lisatasu, kuid need postkastid omavad individuaalset kettamahtu (vastavalt 50GiB ja 100GiB), mis ei sõltu veebimajutuse teenuspaketist.

Zone veebimajutusega kaasneva e-posti kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kas Zone serverid on ka kiired ehk kui palju mu veeb kiiremaks läheb, kui teile kolin?

Serveriteenuse kiirustele oleme aastate jooksul väga palju tähelepanu pööranud ning teinud omaltpool kõik selleks, et meie kliendid saaksid oma veebide ja e-poodidega konkurentidele vaid tagatulesid näidata. Meeles tasuks kindlasti pidada aga seda, et hoolimata meie poolt parima teenuse nimel peensusteni tuunitud riist- ja tarkvarast, sõltub mistahes veebilehe kiirus paljuski ka sellest, kuidas on see kliendi enda poolt ehitatud ning optimeeritud.

Kuldreegel ütleb, et hea veebisait avaneb alla 1 sekundi, selle esileht jääb alla 1 megabaidi ja koosneb vähem kui 100st failist. Kui see tingimus on täidetud ning kodulehe tööd ei pidurda aegunud skriptid või kahtlased pluginad, siis töötab su veeb meie veebimajutuses nagu unelm.

Oma olemasoleva veebilehe kiirust saad sa soovi korral testida siin.

Kas ma saan Zone virtuaalserveris ka veebipoodi majutada?

Jah. Võimekus majutada ning jooksutada veebipoodi on olemas kõikides meie pakettides. Kuid ära unusta, et veebipoed on väga erinevad. Kui sinu turu-uuringud ja äri eelanalüüsid ütlevad, et sinu toodetele hakatakse potentsiaalselt tormi jooksma, siis tasub selleks valmis olla ning toetada oma veebipoodi kõige võimekama paketiga.

Kui sa aga veel ei tea, kui suuri rahvahulkasid su virtuaalne pood teenindama hakkab, siis saad seda julgelt eeltestida ka meie odavaima paketiga, kuid arvesta, et laivimineku järgselt on soovitav see üle tõsta vähemalt odavaimast järgmisele paketile. Taaskord – paketti saad igal hetkel ka muuta. Nii suuremaks kui ka väiksemaks.

E-poe majutamise kohta Zone veebimajutuses saad lähemalt lugeda siit ja siit.

Kas te olete pilves ehk mis asi on Zonecloud?

Jah ja ka sina hakkad seal olema, kui kasutad Zone veebimajutust. Zonecloud on justnagu „väline” kõvaketas sinu mistahes failide tarbeks ning sellele on ligipääs nii arvutist kui ka nutiseadmetst. Kõigil, kes kasutavad meie veebimajutusega kaasnevat e-posti, on automaatselt kaasas ka Zonecloudi konto.

Kui soovid Zonecloudi kohta rohkem teada saada, siis loe siit edasi.

Milliseid maksevõimalusi saan installida?

Zone veebimajutuse paketid võimaldavad paigaldada kõiki enimkasutatavaid maksevõimalusi. Kõik paketid toetavad pangalinke, krediitkaartide lahendusi aga ka näiteks PayPali, Apple Payd ja Google Payd. Soovitame konsulteerida mõne tuntuma digimakseid haldava ettevõttega nagu näiteks Maksekeskus, EveryPay ja Montonio ning leida oma veebile parim lahendus.

E-poele makselahenduste lisamise kohta on olemas põhjalik videojuhend siin.

Kas HTTPS’i saab ja kas sertifikaat on tasuta?

HTTPS ühendus ja tasuta Lets Encrypt sertifikaat on meil veebimajutuse hinna sees kõikides pakettides ning aktiveerimine toimub automaatselt niipea, kui meie juures avatakse virtuaalserveri pakett.

Loe lisa siit.

Millisel määral ja kuidas on mu andmed Zone serverites kaitstud?

Suhtume väga tõsiselt infoturbesse ning seda nii serverite kui ka isikuandmete tasemel. Oleme joondanud oma infoturbe põhimõtted standardiga ISO27001:2014
Meie veebimajutuse serverite tarkvara uuendatakse keskmiselt kord kuus, mis tagab serverite töökindluse ja tarkvara kaasaegsuse kliendi ressursside parimaks kaistmiseks.

Isikuandmete kaitse osas järgime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2016/679 (General Data Protection Regulation ehk GDPR).

Täpsemalt saad selle kohta infot siit.

Kas te arendate ja ehitate mulle veebi ka valmis?

Zone veebide arendamisega ei tegele, sest keskendume oma spetsialiteedile, milleks on serverimajutus. Kitsamale valdkonnale spetsialiseerumine annab võimaluse meil areneda väga konkurentsirohkes situatsioonis ning pakkuda pidevalt turule parima kvaliteediga veebimajutust, meili platvormi ja muid lisateenuseid, mis tagavad tõrgeteta infrastruktuuri töö, kus su veebid jooksevad.

Oleme koondanud meie partnerite lehele veebiarendajaid, e-turunduse, SEO- ja muid agentuure, kes tunnevad meie platvormi läbi ja lõhki ning oskavad selle peal arendada parimaid veebe ning pakkuda sulle ladusaimaid lahendusi oma veebi- või sotsiaalmeedianäo kujundamisel.

Leia endale parim koostööpartner või hakka ise Zone partneriks siin.

Aga mis vahe on virtuaalserveril ja domeenil? (Jah, seda küsitakse meilt endiselt.)

Kõige paremini selgitab domeeni ja serveriteenuse ehk veebimajutuse erinevuse ja omavahelise seose lahti lihtne võrdlus meie igapäevaelust: domeeninimi on nagu sinu telefoninumber ja serveriteenus on telefon. Tänu numbrile oled sa helistajale telefoni abil kättesaadav, ilma numbrita on aga telefon võrdlemisi kasutu. Sama on ka domeeni ja serveriga. Registreerides vaid domeeni on see sul lihtsalt kirjena meie süsteemis olemas, kuid kui sa soovid seda ka kasutama hakata ehk näidata oma veebilehte ja saata ning vastu võtta e-posti, siis tuleb domeen siduda serveriteenusega.

Millise paketi ma siis valima peaksin?

Enne paketi valimist tee endale selgeks, millised on su reaalsed vajadused ja ootused. Kui sa ise arendaja pole, siis konsulteeri kindlasti ka oma veebilehe arendajaga, kes aitab sul orienteeruda sinu vajaduste ning meie veebimajusteenuste poolt pakutavate võimaluste rägastikus.

Kui sul puudub varasem kogemus oma ärile kodulehe või veebipoe loomisel, siis oma esimese veebiprojekti käivitamiseks piisab täiesti paketist I. Äri, külastajate, mahtude ja nõudluse kasvades saad sa alati oma paketti vahetada suuremate ja veelgi rohkem ressurssi ning võimalusi pakkuvate teenuspakettide vastu.

Seega: mõtle küll suurelt, kuid alusta tagasihoidlikult.

Teeme selgeks: mis asi on HTTPS ja miks peaks selle enda kodulehele lisama?

Tõenäoliselt on sullegi mõnda veebilehte külastades brauseriribalt silma jäänud, et sellesama saidi aadressi alguses on kunagise standardi “HTTP” asemel “HTTPS”. Tavalisele internetikasutajale ei pruugi see suurt midagi öelda, ent tegelikkuses on tegu ühe olulisima turvalisust puudutava elemendiga veebis.

Mida kujutab endast HTTPS, miks see oluline on ja kuidas seda oma kodulehele lisada?

Turvalisem ja lihtsasti leitavam veeb

Mõistagi liigub erinevatest kodulehtedest ja e-poodidest läbi väga palju tundlikku informatsiooni ja on enesestmõistetav, et päris igaüks ei tohiks seal olevatele andmetele ligi pääseda.

Siin tulebki mängu HTTPS, mis tagab turvalise andmete edastamise. Sisuliselt krüpteerib see saadetava info ära taolisel viisil, et ainult selle vastuvõtja saab seda näha. Kui veebilehel puudub HTTPS tugi, siis tähendab see seda, et kogu internetis liikuv info on avalik ja sellele pääsevad ka kõrvalised osapooled lihtsa vaevaga ligi.

Osad brauserid isegi näiteks hoiatavad külastajat veebilehtede eest, mis ei kasuta krüpteeritud ühendust.

Inimesed on internetiturvalisuse osas üha teadlikumaks saanud, mistõttu on HTTPSi lisamine iga äriga seotud veebi jaoks ülimalt tähtis, sest nii tagad enda klientidele kindlustunde, et nende isiklikud andmed kellegi teise kätte ei satuks.

Samuti mõjutab HTTPS-i olemasolu ka suuresti SEO-d. Nimelt tõstavad paljud otsingumootorid tahapoole need veebisaidid, mis ei kasuta turvalist ühendust. Mõnel juhul võidakse see üldsegi blokeerida otsingutulemustest.

Kuidas HTTPS oma kodulehele lisada?

HTTPS-i lisamine kodulehele ei nõua õnneks spetsiaalseid IT-alaseid teadmisi ning sellega saab hakkama peaaegu igaüks. Kui sinu veebilehte majutab Zone, siis ei pea isegi muretsema selle pärast, sest seal on kõikidel uutel veebidel aktiveeritud Let’s Encyrpti automatiseeritud sertifikaaditeenus, mida kasutatakse HTTPS-i pakkumiseks. Küll aga võib veebirakenduse seadistamine vajada pisut seadistuste muutmist ja teatavatel juhtudel pisiparandusi koodis. Kui peaksid hätta jääma, siis küsi julgesti abi meie klienditoelt.

Kui su veebilehel ei peaks mingil põhjusel veel HTTPS tuge olema, siis selle aktiveerimine on ülimalt lihtne. Let’s Encrypt sertifikaadi tellimine virtuaalserverisse on võimalik läbi serveri halduse menüüst Veebiserver -> Let’s Encrypt. Lahtrist vali hosti nimi” võta oma domeeninimi ja klõpsa “Genereeri Let’s encrypt sertifikaat”. Ja 15 minuti möödudes võimaldabki sinu veebiserver edaspidi HTTPS ühendusi.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Strapi – avatud lähtekoodiga headless sisuhaldus

Kui me räägime sisuhaldussüsteemidest, siis on veebis kindlaks liidriks olnud WordPress. Uute tuulte ja tehnoloogiatega on popid juba ka märksõnad nagu nodejs ja headless. Käesolevaga tutvustame võimalust kasutada Zone virtuaalserveri keskkonnas üht juhtivat headless-sisuhaldus süsteemi nimega Strapi.

Strapi on väga arendajasõbralik ning täielikult kohandatav kliendi vajadustele lähtuvalt. Kui rakendus on lugejale võõras, siis saab rakendusega tutvuda Strapi koduleheküljel ning täpsemalt lugedes selle dokumentatsiooni.

Mõneminutilise lühiülevaate saab ka järgnevast videost:

Serveri eelseadistamine

Strapi jookseb kenasti Zone veebimajutuse esimeses paketis. Kui server on olemas, siis tuleks enne rakenduse paigaldamist käia läbi mõned sammud:

1. Seadista SSH ligipääs.

Strapi paigaldamiseks peab olema seadistatud SSH ligipääs. SSH ühenduse loomise kohta saab täpsemalt lugeda Zone kasutajatoe veebilehelt artiklist SSH ühenduse loomine.

2. Lisa MySQL kasutaja ja andmebaas.

Kuigi Strapi oskab kasutada ka SQLite andmebaasi, oleks siiski targem lisada MySQL/MariaDB andmebaas, et tagada varukoopiad ning rakenduse töökindlus. Andmebaasi lisamise kohta saad lugeda Zone kasutajatoe veebilehelt artiklist MySQL/MariaDB andmebaasi kasutajakontod.

NB! Säilita andmebaaside andmed turvaliselt kuni rakenduse paigaldamiseni, kuna neid läheb seadistamisel vaja.

3. Määra veebiserveri mod_proxy port.

Lisa alamdomeen navigeerides Minu Zones Virtuaalserverid  – VeebiserverAlamdomeenid . Vajuta nuppu Lisa alamdomeen ning pärast lisamist seadista Rakenduse port, kuhu suunata sisenevad päringud (mod_proxy) väljale väärtus 1337. Vastavalt nimeserveri kirjete levikule, võiks alamdomeen tööle hakata peagi. Näidises lõime alamdomeeni api.miljonivaade.eu

Edaspidi õpetuses kasutatud virtXXXX tuleks asendada SSH kasutajanimega ning dataXX esimese kataloogiga, mida näeb käsuga pwd .

Paigalda ning seadista Strapi

Strapi paigaldamiseks tuleb luua SSH ühendus serverisse.

Järgmiseks käivitame juurkataloogis (näiteks /dataXX/virtXXX) käsu:

npx create-strapi-app@latest minu-projekt

Kinnituseks tuleb veel sisestada y ning vajutada klahvi Enter . Järgnevaks küsitakse seadistamise versiooni, selleks tuleks valida Custom (manual settings) . Vastasel juhul küll paigaldatakse töötav rakendus, aga ei seadistata MySQL/MariaDB andmebaasi. Pärast valikud küsitakse andmebaaside ja mõne muu seadistuse andmeid. Andmebaasi kohapeal tuleks valida mysql ning järgnevate küsimustega sisestada varasemalt loodud andmebaaside andmed. Välja võiks näha see umbes järgmine:

? Choose your installation type Custom (manual settings)
? Choose your default database client mysql
? Database name: dXXXXX_strapi
? Host:  dXXXXX.mysql.zonevs.eu
? Port: 3306
? Username: dXXXXX_strapi
? Password: *************************
? Enable SSL connection: Yes

Creating a project with custom database options.
Creating a new Strapi application at /dataXX/virtXXXXX/minu-projekt.
Creating files.

Seejärel läheb veidi aega, et seadistusviisard paigaldaks vajalikud pakid ja sõltuvused. Kui see on viimaks tehtud, peaks olema väljund umbes järgmine:

Dependencies installed successfully.

Your application was created at /dataXX/virtXXXXX/minu-projekt.

...

Järgmiseks mine loodud rakenduse kataloogi

cd minu-projekt

ning seadista rakenduse URL

nano config/server.js

Faili tuleb lisada varem loodud alamdomeen. Lõplik fail võiks välja näha umbes selline:

module.exports = ({ env }) => ({
  host: env('HOST', '0.0.0.0'),
  port: env.int('PORT', 1337),
  url: 'https://api.miljonivaade.eu',
  app: {  
    keys: env.array('APP_KEYS'),
  },
});

Selleks, et vastav seadistus ka tööle hakkaks, tuleb rakendus uuesti buildida käsuga

npm run build

Selles seisus on rakendus juba seadistatud ning seda on võimalik käivitada mitmel viisil. Näiteks:

# Tavaline käivitus
npx strapi start

# Arendusversioonina käivitus
npx strapi develop

Et rakendust lõplikult kasutama hakata, tuleb minna aadressile

https://api.miljonivaade.eu/admin ning lisada administraator-kasutaja.

Seadista Pm2 tagamaks rakenduse tööshoid

Selleks, et rakendus tööle jääks ka pärast ootamatut kokkujooksmist või serveri taaskäivitust, tuleb seadistada Minu Zone’s pm2. Kui rakendus hetkel jookseb, siis tuleks see praegu kinni panna (konsoolis vajutada näiteks ctrl + c ).

1. Loo pm2 ökosüsteemi fail

Loome minu-projekt kausta faili strapi.config.js . Sisuga

module.exports = {
    apps: [{
        name: "strapi",
        script: "npm",
        args: "start",
        cwd: process.env.HOME + "/minu-projekt",
        max_memory_restart : "256M",
        env: {
            NODE_ENV: "production"
        }
    }] 
}

2. Seadista pm2 rakendus Minu Zones

Mine Minu Zones VirtuaalserveridVeebiserverPM2 protsessid (Node.js) ning vajuta nuppu Lisa uus rakendus

Täita tuleks väljad:

VäliKirjeldus
nimistrapi
skript või PM2 .JSONmy-project/strapi.config.js

Maksimaalset mälukasutust määrama ei pea, kuna see on juba seadistatud ökosüsteemi failis. Pärast salvestamist peaks mõne minuti jooksul rakendus tööle hakkama. Kinnituseks aitavad konsoolis mõned pm2 käsud.

Käsu väljundis peaks olema info, et Strapi on running statuses

pm2 list

Kui rakendus mõne minuti jooksul tööle pole hakanud, siis vealogisid näeb käsuga

pm2 logs

Kokkuvõtteks

Strapi on headless CMS. See tähendab, et lahendatud on vaid andmestruktuuride API pool. Kasutajale nähtav visuaalne veebileht tuleb eraldi arendada. Kasutajaliideste arendamiseks on tänapäeval lõputult valikuid. Vue.js, React, Angular, Svelte ning palju muud. Seepärast paigaldasimegi strapi alamdomeenile api.miljonivaade.eu , et näiteks peadomeenile miljonivaade.eu loodud veebileht saaks html ja javascripti faile üle Apache veebiserveri kuvada.

Kui oled jänni jäänud mõne kaasaegse raamistiku töölepanekuga Zone serveris ning sooviksid vastavale rakendusele samasugust õpetust, siis võid sooviavalduse saata info@zone.ee või liitudes meie slack.zone.eu kanaliga. Zone on oma arenduses keskendunud modernsete tehnoloogiate toele ning teeme kõik, et tänapäevased arendusmeetodi ning rakendused meie serverites probleemidevabalt jookseksid.

Millised on kõige levinumad kodulehe veateated ja mida need tähendavad?

Kui oled regulaarne internetikasutaja, siis suure tõenäosusega on sul ette tulnud olukordi, kus tahad mõnda veebilehte külastada, kuid sealt vaatab vastu hoopis kummaline numbritega veateade – näiteks 404, 502 jne.  Enamik inimesi panevad ilmselt mingit veateadet nähes sellise lehe esimese paari sekundi möödudes kinni ja ehk proovitakse kunagi hiljem sinna uuesti ligi pääseda. Samas alati tuleb kasuks, kui veateadet märgates teaksid sa kohe, millise tõrkega seal tegu on – seda nii veebiomanikul kui külastajal. 

Oleme välja toonud levinumad veateated, mis võivad veebilehte külastades esineda.

Error 404

Kahtlemata on üks kõige levinum veateade internetis “Error 404” ehk “lehekülge ei leitud”. 404 veateade kuvatakse kasutajale siis, kui ta külastab veebiaadressit, mille sisu pole talle kättesaadav.

Põhjuseks võib olla näiteks valesti sisestatud veebiaadress ehk URL või on omanik selle hoopistükkis üldsegi serverist ära kustutanud. Kontrolli üle URL ja kui see on õige, siis tead, et viga pole sinus.

500 Internal Server Error

500 Internal Server Error tähendab seda, et veebisaidi serveril on mingisugune probleem, mille põhjust ei suudeta täpselt kindaks teha. Veateate korral ei saa külastaja ise midagi teha ning probleemi peab likvideerima veebiomanik.

Reeglina viitab see sellele, et veebisaidi programmeerimises on probleem või ajutine tõrge. Peamised põhjused sellise veateate ilmumisel on järgmised:

  • .htaccess faili on lisatud keelatud direktiivid. Mitmed direktiivid on keelatud turvalisuse tagamise jaoks.
  • PHP skript võtab liiga palju mälu- või protsessoriressurssi.
  • PHP skripti handleri seadmisel on tehtud viga. Iga CGI scripti alguses on reeglina kirjas interpretaator, mis seda skripti töötleb (Perli skripti puhul näiteks #!/usr/bin/perl)
  • PHP skriptis on kasutatud ebakorrektset reavahevormingut. DOS stiilis reavahede asemel tuleb kasutada UNIX stiilis reavahesid (seda vähemalt real, kus määratakse interpretaator).

503 Service Unavailable

Samuti kimbutab veebilehti üpriski tihti “503 Service Unavailable” veateade, mis tähendab, et veebisaidi server pole praegusel hetkel saadaval.

503 veateade võib esineda siis, kui näiteks veebiserver on liiga suure koormuse all, seal toimuvad parasjagu hooldustööd või millegi muu tõttu, mis nõuab põhjalikumat analüüsi.

Tähtis on meeles pidada, et viga peitub siiski veebisaidis ning mitte kasutajas. Reeglina kasutaja ise probleemi lahendada ei saa ja peab ootama senikaua, kuni see korda tehakse.

408 Request Timeout

“408 Request Timeout” tähendab seda, et kasutaja poolt saadetud päringut ei oodatud etteantud aja jooksul ära. Mureallikas võib olla nii kasutaja aeglane ühendus kui ka serveri enda oma.

Proovi enda päringut uuesti korrata ja kui veateade minema ei lähe, siis katseta igaks juhuks veel teisi veebilehti. Kui probleem esineb ka muudel saitidel, tuleks kontrollida enda internetiühendust.

Kui aga teised veebilehed laevad kenasti ära, siis on viga esimese saidi serveris.

400 Bad Request ja 403 Forbidden

“400 Bad Request” ja “403 Forbidden” on järgmised kaks üsnagi tuntud veateadet peale legendaarset 404.

Veateade 400 tähendab, et pöördumises esines mingisugune tõrge. Tavaliselt viitab see sellele, et brauseri saadetud andmed ei vasta HTTP-protokolli reeglitele. Server ei saa aru, kuidas valesti vormindatud süntaksiga päringut töödelda. Näiteks oli kasutaja poolel midagi valesti: ebastabiilne internetiühendus, operatsioonisüsteemi turvaprobleem, vahemälu probleem või vigane brauser.

Võrdlemisi tihti võib kohata ka “403 Forbidden” teadet, mis annab kasutajale märku, et tal puuduvad õigused antud lehekülge näha. Probleemi võib lahendada samale leheküljele sisselogimine.

502 Bad Gateway

“502 Bad Gateway” pole kuigivõrd levinud, kuid sellegipoolest kasulik kõrva taha jätta. Veateade ilmub siis, kui veebiserver ei saa teisest veebiserverist õiget vastust. Mure lahendamiseks võib proovida lehte uuesti laadida või külastada veebisaiti mõnest teisest brauserist.

Kui kumbki lahendus edukat tulemust ei anna, peab jällegi ootama ja hiljem tagasi tulema.

429 ja 431

Eelnevatele veakoodidele lisaks on arendusega rohkem kokku puutunud kasutajad sattunud silmitsi veateadetega 429 ja 431. Kuivõrd tegemist on juba pisut spetsiifilisemat laadi koodidega, siis nende kohta saab asjast huvitunu rohkem lugeda siit ja siit.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Kettamaht ning paralleeltöö ühikud

Aprillis kaasnevate veebimajutusteenuste pakettide muudatustega seoses torkavad tähelepanelikumale kasutajale silma kaks numbrit, mis kõnelevad ressursside suurenemisest. Kui kettamaht võib IT-kaugele inimesele isegi tuttav tunduda, siis paralleeltöö ühik enam mitte. Selgitamegi alljärgnevalt mõlemat lähemalt.

Ütleme siin alguses kohe ära, et kumbki ei vasta otseselt küsimusele „Kui palju mu leheküljel külastajaid võib käia?” või „Kas ma oma serverisse e-poodi saan panna?”

Nendele küsimustele tegelikult otsest vastust ei olegi, küll aga püüame käesoleva blogipostitusega pisut mingitki kõhutunnet tekitada, mis aitaks kasutajal neis küsimustes paremini selgusele jõuda.

Valides veebimajutusteenust oma uuele portaalile, kodulehele või e-poele, on eeltoodud küsimused kindlasti omal kohal. Kui aga valik on juba tehtud ja olemasoleva veebi külastatavus tõuseb ja kasutajal on ressursse juurde vaja, siis enamasti tõstetakse ressursse ja mahtusid juba koos klientide arvuga.

Aga kuidas teha esimest sammu ehk millest alustada?

Kettamaht

Lühidalt kirjeldab kettamaht seda, kui palju andmeid sinu veebimajutusteenusega seotud teenustesse mahub. Asjasse täpsemalt keskendudes saame teada, et see koosneb mitmest osast

  • Failid (need samad failid, mis sul veebiserveris on)
  • Andmebaasid (MySQL andmed ja indeksid)
  • E-post (postkastis asuvad e-kirjad ja manused)
  • Varukoopiad

Tehniliselt on andmete paigutamise mooduseid veebimajutuses erinevaid. Levinud on isegi mudel, kus e-postid, andmebaasid, varukoopiad ning failid asuvad kõik samas veebiserveris, mis tähendab seda, et kui jätta sisuhaldusrakenduse versioon uuendamata või kasutada mõnda katkist pluginat, siis pääsetakse automaatselt ligi ka sinu (või sinu ettevõtte töötajate) e-postide sisule, halvemal juhul ka nende varukoopiatele.

Zone’s on seni olnud rusikareegel, et andmed peavad olema kõik isoleeritud!

  • Failid asuvad veebiserveris.
  • Andmebaasid asuvad eraldiseisvas andmebaasi serveris.
  • E-post’i postkastide sisud asuvad eraldi e-posti klastris.
  • Varukoopiad mitte ei asu ainult eraldi serveris, vaid ka eraldi andmekeskuses, mis tagab näiteks võimaluse taastada andmeid siis, kui andmekeskus peaks maha põlema.

Küsimust „kui palju mingid asjad ruumi võtavad?” analüüsides võib sellele peale vaadates arvata, et kõik on ju arusaadav. Tehnilisema taibuga kasutajal võib aga tekkida kohe täiendav küsimus: kuidas arvestatakse varukoopia mahtu siis, kui varukoopiaid tehakse igapäevaselt ning hoitakse alles kaks nädalat.

Kas siis näiteks 10GB mahuga fail veebiserveris tähendab varukoopias ühtekokku 140GB mahtu? Lihtne vastus sellele küsimusele on loomulikult „ei!”, sest varukoopiad tehakse nö incremental kujul, mis tähendab seda, et kui fail vahepeal muutunud ei ole, siis võtab see ruumi ainult nii palju, kui fail ise ka veebiserveris ruumi võtab.

Keerulisemaks läheb olukord aga siis, kui failis on toimunud muutus, mis tähendab, et tegemist ei ole enam sama failiga ning varukoopiasse tehakse muudetud failist seetõttu täiskoopia. Üldiselt selliseid olukordi tihti ei tule, aga probleemsete kohtadena tasuks kindlasti ära märkida suured logifailid. Kui logifaili suurust võib lugeda juba gigabaitides ning iga päev sinna pisut otsa kirjutatakse, siis arvestataksegi seda kui uut faili, mistõttu võib see allesjäänud kettamahu kiiresti ära süüa. Sellises olukorras tuleks kriitiliselt üle vaadata oma veebirakendus ning seadistada logifailid roteeruma.

Levinumatel raamistikel näiteks laravel ja symfony piisab lihtsast rakenduse seadistamisest. Zone loodud veebiserveri- ja PHP logisid roteeritakse juba automaatselt.

Erinevalt failidest tehakse andmebaasidest varukoopiad täisseisust dump’ina, mis välistab olukorra, kus failisüsteemis on olukord poolik ning andmebaasi ei ole võimalik enam seetõttu sisse lugeda. See tähendab, et 100MB andmebaas võtab 14 päeva jooksul varukoopias mahtu 1400MB. Kuna aga veebiserveri andmebaasid ei ole mõeldud tohutult suurte andmemahtude hoidmiseks, siis antud juhul ei tohiks see probleeme tekitada.

Zone klienditugi aitab kliendil tuvastada suuri ebavajalikke faile ning seeläbi vähendada kettamahtu.

Paralleeltöö ühikud

Lühidalt kirjeldades näitab paraleeltööühik seda, mitu päringut võib samal hetkel sinu veebiserveri pihta teha.

Metafoorina võib hea näite tuua ühistranspordist, kus bussi mahub 50 inimest. Kui üks inimene on kohale viidud, siis pääseb pardale järgmine. Ehk et korraga saab teenindada vaid 50 sõitjat. See, kui palju inimesi ühe „ringiga” kohale viiakse, sõltub sellest, mitu peatust mõni reisija sõidab ja seetõttu ei saa ka täpselt öelda, et buss viib ühe ringiga kohale 50 inimest.

Täpsemalt kirjeldades lähevad paralleeltööühikute alla kõik sellised päringud, mis toimuvad sinu veebilehe külastaja brauserist veebiserveri suunal. Näiteks esimeses paketis välja toodud 250 ütleb, et ühel ja samal hetkel võib toimuda 250 päringut. Sinna alla lähevad kõik päringud. Esmane päring veebilehe pihta, sellele järgnevad stiilifailide, piltide ja javascripti failide päringud.

Tehnilisem kirjeldus: toome näiteks veebi, mille esilehel on kakskümmend pilti, kaks CSS stiilifaili ning kaks faili. See tähendab, et külastaja teeb veebiserveri pihta korraga päringuid 1+20+2+2=25. Veebi esilehte võib seega samaaegselt laadida 250 paralleeltöö ühiku korral 10 klienti.

„Aga kas see tähendab, et mu koduleheküljel võib käia 10 klienti?”, küsite. Vastus on taaskord “ei”.

Kui veebilehe kood on kiire, pildid optimeeritud veebi tarvis piisavalt väikeseks ning css/javascript on minimaliseeritud, siis toimub lehekülje laadimine kiiresti – ütleme 0,2 sekundit. Sellises olukorras saab veebilehte 0,2 sekundi jooksul laadida 10 klienti. Kui aga veebileht on optimeerimata – näiteks pildid käivad igal päringul läbi PHP, kus muudetakse nende suurust läbi koodi ning veebi esilehel tehakse tuhandeid MySQL päringuid, siis võib lehe laadimine ka aega võtta kokku mitmeid sekundeid. See aga tähendab seda, et sama külastajate arv võtab aega pikemalt ning ülejäänud külastajad peavad seetõttu järjekorras ootama.

Ehk siis – mida paremini tehtud veebileht, seda vähem serveriressursse see kasutab ning seda väiksemat paketti see vajab.

Mis siis täpsemalt pakettide juures muutub?

• Virtuaalserveri teenuspakett I
Kettamaht suureneb 2 korda 128 GiB pealt 256 GiB peale ning paralleeltöö ühikud suurenevad 5 korda 50 ühiku pealt 250 peale.

• Virtuaalserveri teenuspakett II
Kettamaht suureneb 2 korda 256 GiB pealt 512 GiB peale ning paralleeltöö ühikud suurenevad 4 korda 100 ühiku pealt 400 peale.

• Virtuaalserveri teenuspakett III
Kettamaht suureneb 2 korda 512 GiB pealt 1 TiB peale ning paralleeltöö ühikud suurenevad peaaegu 4 korda 200 ühiku pealt 750 peale.

Lõpetuseks,

Sa väärid häid asju! Liitu nende saamiseks meie uudiskirjaga Minu Zone keskkonnas „konto seaded” aknas. Tihti saadame uudiskirjaga liitujatele soodustusi, mida mujalt ei leia.