“Zone taltsutab püütonit” ehk oluline teave Pythoni kasutajatele

1. novembril kaob Zone platvormist võimalus kasutada programmeerimiskeele Python VANU versioone. Alles jääb tugi värskeimale Pythoni versioonile. Muutuse põhjuseks on Pythoni keeruline ühilduvuspoliitika ning vanematest versioonidest tulenev risk meie serveriplatvormi stabiilsusele ja turvalisusele. Python on maailma üks polulaarseimaid programmeerimiskeeli, mistõttu selle toe päriselt kaotamist me ei kaalu.

Kurioossel kombel viib see meid varasemast selgemini ühele joonele Pythoni disainifilosoofiaga milleks on: “asjade tegemiseks peaks olema üks – ja soovitavalt ainult üks – ilmne viis”.

Silly Python

Zone virtuaalserveri ja nutika pilve-privaatserveri klientide enamus ootab teenuselt eelkõige toimivat klassikalist LAMP (Linux + Apache + MySQL + PHP) tarkvarakomplekti. Nii oli see 20 aastat tagasi ja nii on see ka praegu. Alati pole aga sellest piisanud ning seetõttu oleme aja jooksul lisanud platvormi uusi tarkvaratükke, mida ka LAMP rakendused kasutada soovivad. Lisamise tingimuseks on piisav kasutajate hulk ja mõistliku uuendamise võimalus.

Nii on näiteks platvormi lisandunud:

* Redis (hoiame viimast stabiilset versiooni)

* Node.js (hoiame viimast LTS versiooni)

Valdava osa ajast on meie platvormis olemas olnud ka programmeerimiskeel Python. Kuna tegemist on maailma populaarseima programeerimiskeelega, siis teisiti ei saakski ja Pythonit kasutab ka Zone ise.

Populaarsus tingib ka klientide huvi, kuid Pythoni ühilduvuspoliitika ning olemus teevad selle toetamise Zone platvormis väga keeruliseks. Sellist tuge, nagu näiteks PHP-le, me pakkuda ei saa ning me ei soovita Zone virtuaalserveris jooksutada suuri Pythoni rakendusi. Ad-hoc, analüüsi jms mitte kriitiliste rakenduste käivitamiseks on Python aga sobiv.

Korduvate küsimuste ning segaduste vältimiseks proovime võtta järgnevalt kokku selle, mida Zone pakkuda saab ja ei saa.

Mida me lubada SAAME:

* Kuigi mitte alati kõige viimast, siis mõistlikult värsket Pythoni versiooni süsteemis (hetkel on selleks versiooniks 3.8). Paralleelselt mitut versiooni hoiame süsteemis ainult üleminekuajal.

* Mooduleid virtuaalkeskkondade loomiseks (pip jms). Virtuaalkeskkonnad on ka ainuõige viis Zone platvormis Pythoni rakenduste kasutamiseks.

* Mysqlclient moodulit MySQL/MariaDB andmebaasidega suhtlemiseks.

Mida me pakkuda EI SAA:

* Paralleelselt erinevaid Pythoni versioone.

Nimelt vajab Python tööks tihti palju rohkemaid mooduleid, kui nt PHP, kuid arendajate soovimatus stabiilset API-t, sõltuvusi jms hoida teeb paralleelselt mitme Pythoni versiooni platvormis hoidmise äärmiselt keeruliseks. Paralleelselt mitut versiooni hoiame süsteemis ainult üleminekuajal, et anda sellega klientidele võimalus virtuaalkeskkonnad uuemale versioonile üle viia.

* Võimalust mooduleid kompileerida.

Zone platvorm on oma olemuselt “rolling distro” ja iga uuendus võib muuta või eemaldada teeke, mille vastu Pythoni moodulid ennast linkida võivad.

* Tuge Pythoni rakendustele, nende migreerimiseks uuemale Pythoni versioonile jne.

Ajaloolistel põhjustel on hetkel platvormis isegi kolm Pythoni versiooni – 2.7, 3.6 ja 3.8. Tugi versioonile 2.7 on juba lõppenud ning versiooni 3.6 tugi lõppeb selle aastaga ning nüüd on aeg need vananenud versioonid platvormist eemaldada.

Pane nüüd tähele: alates 1. novembrist tehtavad uuendused eemaldavad meie platvormist Pythoni versioonid 2.7 ja 3.6, misjärel jääb alles ainult versioon 3.8!

Palume selle aja jooksul oma virtuaalkeskkonnad ja skriptid kindlasti versioonile 3.8 üle viia.

Kas Internet läheb katki?

30. septembril 2021 aegub Let’s Encrypt „DST Root CA X3“ sertifikaat ja teeb nii mõndagi internetis katki!“ Sellised uudised on pannud muretsema ka Zone kliente, sest valdav enamus meie klientide veebilehti kasutab just Let’s Encrypt sertifikaate.

Ütleme kohe siin alguses ära, et kui sa enam kui viis aastat vana operatsioonisüsteemi (Windows, Android) ei kasuta, siis ei lähe sul katki mitte midagi.

Kes ja kui palju muretsema peab ning mis täpselt ikkagi katki läheb, sellele püüamegi alljärgnevalt veidi valgust heita.

Kõigepealt natuke sellest, mis asi on üldse serveri sertifikaat.

Kui klient (brauser, meiliklient või mõni muu rakendus) loob ühendust serveriga, siis tahab ta veenduda, et tegemist on tõepoolest selle serveriga, millega ühendust luua soovitakse. Et klient seda teha saaks, saadab server kliendile oma digitaalse tõendi (sertifikaadi), kus on põhimõtteliselt kirjas: „Käesolevaga tõendan, et selle sertifikaadi esitaja on tõepoolest server pank.ee.“

Kuid igaüks võib ju nii öelda? Nagu hunt kitsetalledele? Kuidas klient teab, et server ei valeta ja tegemist on tõepoolest pank.ee serveriga?

Sertifikaat, mida klient tegelikult usaldada saab, pole niisama tõend, vaid digitaalse notari (CA – Certificate Authority) poolt ka allkirjastatud. Kliendi usaldus rajaneb ainult sellel allkirjal – kui digitaalse notari allkiri serveri sertifikaadil on õige ja hetkel ka kehtiv, siis usaldab klient ka sertifikaadis olevat infot. Kui sertifikaadil puudub usaldusväärse notari allkiri või on see aegunud, sertifikaati ei usaldata ja ühendus katkestatakse.

Kuna usaldus rajaneb ainult notarite allkirjadele, siis on info usaldusväärsete notarite kohta ülihästi valvatud. See info (so notarite sertifikaadid) on tüüpiliselt kaasas iga op-süsteemiga ning notarite lisamine usaldusväärsete hulka on väga pikk ja keeruline protsess.

Oletame, et turule tuleb uus digitaalne notar ning läbib mõne aastaga ka sertifitseerimisprotsessi ning tema sertifikaat saab usaldusväärsete hulka lisatud. Millal kõik opsüsteemide tootjad selle info oma uuendustega kaasa panevad? See võib võtta omakorda aastaid ja see lahendab probleemi ainult nende süsteemidega, mis uuendusi ka saavad. Internetis on igapäevaselt kasutusel ka sadu miljoneid seadmeid, mis enam uuendusi ei saa ning selleks läheb omakorda aastaid kuni nende kasutamine lõpetatakse. Realistlikult peaks uus diginotar ootama ca 10 aastat, enne kui ideest teostuseni ehk sertifikaatide allkirjastamiseni jõuab.

Just selle probleemiga seisis silmitsi Let’s Encrypt, kui ta asutajad 2012. aastal tasuta sertifikaatide pakkumise idee realiseerimisega algust tegid. Ometi jõudsid nad sertifikaatide väljastamiseni juba 2015. aasta sügisel. Kuidas?

Let’s Encrypt kasutas ära juba olemasolevaid notareid. Kliendid on seni usaldanud Let’s Encrypt poolt allkirjastatud sertifikaate kahel juhul:

1) Neil on info, et Let’s Encrypt sertifikaat „ISRG Root X1“ ning sellega allkirjastatud serveri sertifikaadid on usaldusväärsed. Need on süsteemid, mis on saanud diginotarite info uuendusi pärast 2015. aastat.

2) Neil on info, et diginotarid, mis on allkirjastanud Let’s Encrypt sertifikaadi „IdentTrust DST Root CA X3“, on usaldusväärsed. Sellega tagati Let’s Encrypt sertifikaatide usaldusväärsus ka neile opsüsteemidele ja rakendustele, mida 2015. aastal enam ei uuendatudki.

Mis siis 30. septembril täpsemalt juhtub?

Valdava enamuse Zone klientide jaoks ei juhtu midagi. Siis aegub „IdentTrust DST Root CA X3“ sertifikaat ning sellega kaotavad kehtivuse kõik sellega antud allkirjad. Kõik kaasaegsed opsüsteemid, brauserid jm rakendused saavad Zones majutatud veebe ja muid rakendusi probleemivabalt edasi kasutada. Probleeme võib tekkida AINULT siis, kui soovitakse kasutada opsüsteeme või brausereid, mis pole pärast 2015. aastat uuendusi saanud.

NB! Täpsemat infot probleemsete opsüsteemide ja rakenduste kohta leiab aadressilt https://letsencrypt.org/docs/certificate-compatibility/ – KÕIK süsteemid, mis on üles loetletud sektsioonis “Platforms that trust ISRG Root X1”, saavad probleemivabalt ühendust Let’s Encrypt sertifikaate kasutatavate serveritega ka pärast 30. septembrit.

Küll aga pole Let’s Encrypt sertifikaadid enam usaldusväärsed süsteemidele, mis ei tea „ISRG Root X1“ sertifikaadist midagi – so peamiselt vanad opsüsteemid, mis pole pärast 2015. aastat uuendusi saanud. Mida teha, kui on soov sellise süsteemiga Zones asuvat serverit edasi kasutada?

Kui sul on selline süsteem ja soovid Let’s Encrypt sertifikaadiga veebilehti ja -rakendusi edasi kasutada, siis on võimalus lisada „ISRG Root X1“ ise käsitsi süsteemi. Täpsemad juhised sõltuvad süsteemist ja veebiotsing võtmesõnadega “add root ca” koos sinu süsteemi või rakenduse nimega aitab kindlasti.

Kui sa oled Zones serveris asuva veebi omanik, kasutad praegu Let’s Encrypt sertifikaati, kuid sinu klientidel või sul endil on millegi pärast palju selliseid vanu süsteeme, siis on võimalik loobuda Let’s Encrypti kasutamisest ja võtta kasutusele mõne teise diginotari sertifikaat. Need on küll tasulised, kuid neid usaldavad ka vanemad seadmed.

Kui jääd hätta, siis abistab sind meie klienditugi.

Mis on domeen ja milleks seda üldse vaja on?

Võib kõlada uskumatuna, kuid ikka ja jälle tuleb meil huvilistele ja potentsiaalsetele klientidele selgitada seda, mis asi on domeen. Tänase postituse mõte ongi pulkadeks lahti võtta kõige põhilisemad tõed ja tarkused, mis seda keerulisena näivat mõistet võimalikult selgelt ja arusaadavalt selgitaks. Alltoodud tekst ilmus ka sellenädalases Postimehes, kelle lugejatele me sel teemal valgust heitsime.

Domeen on sisuliselt kaks ühes: see on nii sinu aadress kui ka identiteet Internetis. See on sõna, mille kaudu jõuavad sinu ettevõtmisi tutvustavale veebilehele olemasolevad kliendid, potentsiaalsed kliendid või niisama huvilised. Seda sõna sisaldab ka sinu e-postiaadress, kui soovid mõnele neist külalistest kirja saata või kirjadele vastata. Domeen on nagu telefoninumber, mis on unikaalne ja mille kaudu oled maailmale kättesaadav.

 

Domeeninime valimine nõuab samamoodi ajude ragistamist nagu oma ettevõttele nime leidmine. Kui oled oma firmale ägeda nime leidnud, oled sobiva domeeninime otsimisel juba pool tööd ära teinud. Alati tasub siiski vaadata ka mõned sammud kaugemale ning õiget domeeninime otsides eksperimenteerida lisaks veel erinevate sõnakombinatsioonidega, et läbi selle leida võimalikult kõlav ja arusaadav väljend või lühend, mis kirjeldaks firmat või tegevusala ja kõlaks selgelt ning hästi isegi telefoni teel öeldes.

Näiteks domeeninimi innovaatilis-revolutsioonilised-sisuturunduslahendused.ee võiks ju täpselt kirjeldada sinu äri, kuid püüa seda öelda telefoni teel kliendile: „Innovaatilis, sidekriips, revolutsioonilised, sidek… Ei-ei, alustame uuesti.” Ja kui sellise domeeniga e-postiaadressi oma visiitkaardile sätid, võibki ilmselt kliendilt kirja ootama jääda… Sestap tasub leida võimalikult lühike ja tabav kombinatsioon või kirjeldus, mis ei tekitaks kaksipidi mõistmist ega ajaks segadusse. Pööra nime valikul tähelepanu sellele, et domeeninimi oleks tähenduslik, usaldusväärne ja loogiline, haakuks sinu põhitegevusega ning oleks võimalikult lühike ja selge, et seda oleks ka Google’s kerge leida.

Kas .EE, .COM või .EU?

Kui sobiv nimi või kirjeldus leitud, tasub mõelda, millise tippdomeeniga võiks selle siduda. Tippdomeen (lühend TLD ehk top level domain) on laiend, mis jääb domeeninimes punktist paremale.

Kui ärinimi on eestikeelne ning plaanid oma tegemistes keskenduda koduturule, siis vali Eesti tippdomeen, mis on mõistagi .EE lõpuga. Kui sa plaanid oma ettevõtmistele lisada rahvusvahelist kaalu, siis Euroopa Liidu liikmesriikides saad seda teha .EU tippdomeeni abiga. Naabriteni jõuad aga paremini .FI (Soome), .LV (Läti), .LT (Leedu) või .SE (Rootsi) tippdomeenide toel. Küll aga tasub iga riigi puhul arvestada keeleliste iseärasustega ning eestikeelse sõna asemel leida kirjelduseks vastava riigi kodukeelne vaste.

Lisaks lokaalselt kaalu omavatele maatähisega tippdomeenidele võib valida ka globaalse haardega geneeriliste ehk üldiste tippdomeenide seast: nendeks on teada-tuntud .COM, .NET, .ORG jne. Just neist sai omal ajal alguse täna teadaolev Internet ja ehkki seoses pikale ajaloole on tänaseks nendes tippdomeenides palju teada-tuntud inglisekeelseid sõnu ja väljendeid juba ära registreeritud, ei tasuks meelt siiski heita – on täiesti kindel, et kogu kuld pole veel selles vallas üles kaevandatud.

Viimastel aastatel on valik veelgi kirevamaks muutunud ning turule on paisatud sadu kui mitte tuhandeid uusgenereerilisi tippdomeene, millest värvikamad on näiteks .BEER, .NINJA, .FISH või .DOG jne. Näiteks Zone pakub täna oma klientidele ligi 400 erinevat tippdomeeni.

Kuigi kõikide nende tippdomeenidega pole mõtet oma unikaalset ärinime või tegevusala kirjeldust siduda, tasub siiski kaaluda kaitsta seda nime vähemalt populaarsemates ja levinumates tippdomeenides. Näiteks kui aadressil sinunimi.ee on su veebileht ja e-postiaadressid, siis on mõistlik registreerida ka domeenid sinunimi.com, sinunimi.net, sinunimi.eu, sinunimi.fi, sinunimi.lv jne ja suunata need põhidomeenile ehk aadressil sinunimi.ee asuvale kodulehele.

Mitme domeeni registreerimine võib osutuda vajalikuks ka neile, kes pakuvad läbi veebirakenduse oma teenust. See võimaldab turvakaalutlustel hoida ettevõtte avalikku kodulehekülge ja isikuandmeid töötlevat rakendust eraldi ning maandada nendega seotud infoturberiske erinevalt.

Alternatiivsete tippdomeenide alla oma äriidentiteedi registreerimisega saad välistada, et keegi teine need ära võtab ja sinu kliendid hoopis oma lehele suunab. Samuti saad sellega ära hoida, et neid domeene ei üritataks hiljem sulle suurema summa eest tagasi müüa. Näiteks Apple’i valdusesse ei kuulunud apple.co.uk domeen tervenisti 16 aastat.

Tihtipeale tuleb kasuks registreerida oma ettevõtte nimele mitu sarnase „kõlaga” domeeni, et konkurendid sinu õuele ei saaks kurja tegema tulla. Näiteks registreerides sinumooblipood.ee registreeri võimalusel ka domeeni sinumööblipood.ee ja sinumooblipood24.ee.

Ole teadlik võimalikest riskidest

Siiski on siin peidus ka vastupidine risk, sest võid enesele teadmata ja heas usus registreerida sellise vaba nime, millega võivad tulevikus minna suusad risti mõne kaubamärgiomanikuga. Selle vältimiseks tasub kindlasti enne registreerimist uurida, kas plaanitud nimi võib peita endast potentsiaalset ohtu, rikkudes kellegi kolmanda isiku äri- või kaubamärgihuve. Näiteks Soome (.FI) domeeni registreerimisel tuleb selle aspektiga eriti hoolikalt arvestada, sest piisab kaubamärgiomaniku kaebusest Soome domeeniregistrile, kes seejärel pikema jututa tühistab algse registreerija õigused domeenile ja annab domeeni üle kaebuse esitanud kaubamärgiomanikule. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist ja EUIPO lehelt.

.EE tippdomeenis lahendab kasutusõigusega seotud vaidlusi siinse domeeniregistri, Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutsev Domeenivaidluste komisjon. Ühele nende lauale jõudnud kaasusele pöörasime tähelepanu hiljaaegu ka oma blogis, kus jagasime ühtlasi ka näpunäiteid, kuidas üldse vältida selliseid olukordi, mis võivad vaidlusega päädida.

Domeeninime registreerimisel võib suure tõenäosusega selguda, et soovitud domeen on juba ära võetud. Meelt heita ei tasu, sest siis maksab kontrollida, kas soovitud nimi on vaba näiteks mõnes teises tippdomeenis. Tihtipeale see lahendabki probleemi. Aga kui soov saada kätte just see domeeninimi on sedavõrd suur, siis ei jää muud üle, kui võtta domeeniomanikuga ühendust ja saada temaga kaubale. Arvesta siiski, et omanikuvahetuse tehingu hinnasildiks võib kujuneda number, mis võib olla vähemalt nelja- kui mitte viiekohaline. Et saada aimu mastaapidest, siis Interneti kirevast ajaloost on teada tehing, kus domeeninimi läks ühelt omanikult teisele astronoomilise 345 miljoni dollari eest.

Domeen oksjonilt. Millega tuleb arvestada?

.EE tippdomeenis on siiski veel üks võimalus saada atraktiivse domeeni omanikuks. Juba 2019. aasta kevadest lähevad kõik „unustatud” ja kustuvad domeenid oksjonile. Eesti domeeniregistri oksjonikeskkonnas toimuv pimeoksjon kestab 24 tundi, mille vältel võid atraktiivsele domeenile teha pakkumisi oma äranägemise järgi. Kui aga domeenile pakkumist ei tehta, siis domeen vabaneb ja on registreerimiseks vabalt kättesaadav kõigile huvilistele senisel „kes ees, see mees” põhimõttel. Domeenioksjonil pakutavale tasub igapäevaselt silm peal hoida, sest aegajalt satub sinna tõelisi pärleid.

Olles ostnud domeeni oksjonilt või siis otse tema eelmiselt omanikult, tuleb arvestada, et saad sellega kaasa ka domeeni senise ajaloo. Millega võib kaasneda nii hea uudis kui ka halb uudis. Hea uudis on see, et domeen on Googlele juba teada ja seetõttu on ta ka kergemini leitav ning otsingupäringute tipus. Halva uudisena võib aga sellega kaasa tulla üksjagu taunitavat ja ebameeldivat taaka nagu seosed hasartmängude, spämmi jms kaheldava sisuga tegevusega. Seda arvestades tasub ka siin enne panuste tegemist oksjonil / tehingusse astumist uurida domeeniga seotud ajalugu. Netist leiab erinevaid veebilehti, mille abil saab nii vana domeeni omaniku infot kontrollida kui ka lehekülje kunagist sisu vaadata. Nii saad välistada kahtlase mainega domeeninime registreerimise, millega võib kaasa tulla potentsiaalseid probleeme.

Ära unusta domeeni registreeringut pikendamast!

Vast üks olulisimaid aspekte domeeni elutsüklis on tema registreeringu jätkamine ehk pikendamine, mis tihtipeale kipub paljudel ununema või on ettevõtte juht palunud domeeni algselt registreerida töötajal, kes on firmast lahkunud koos ülevaatega domeenide kestvusest. Sestap tasub alati registreerida ja seadistada oma domeen ise, sest siis võid olla kindel, et kõik õigused kuuluvad sulle ja keegi sinu varaga minema ei jaluta. Samuti saad kogemuse, kuidas teha lihtsamaid domeeniga teostatavaid toiminguid: näiteks domeeni nimeserverite või DNS kirjete vahetamine domeeni suunamiseks soovitud aadressidele jne.

Kui oled domeeni registreerimas, siis saad levinumate laiendite puhul valida ka pikema registreerimisperioodi, kui üks aasta. Vali võimalikult pikk aeg, sest siis ei ole ohtu, et see aasta möödudes aegub. Kui oled oma domeenid Zones registreerinud, siis saadame sulle esimese aegumisteavituse 2 kuud enne aegumist. Olenevalt tippdomeenist on sul võimalik domeeni registreerida või pikendada kuni kümneks aastaks korraga.

Täiustame veebiserverite logimist

Järgnev postitus on suunatud klientidele ning neid esindavatele tehnilistele võluritele, kes veebiserverite logisid aktiivselt jälgivad ning analüüsivad.

Nimelt on Zone parandamas oma veebimajutuse logide vormistuse ja säilitamise korda ning 27. septembrist plaanime sellele üle minna kogu oma ZoneOS platvormi ulatuses. See hõlmab muuhulgas ka kõiki meie Virtuaalserveri teenuseid.

Aga haarakem härjal sarvist. Täna on meie veebiserveri logides kirjed vormistatud selliselt:

example.com 1.2.3.4 - - [08/Mar/2021:13:58:23 +0000] "GET / HTTP/1.0" 200 3390 "https://example.com/referer" "ApacheBench/2.3" (064FD630-5.001)

Koosneb see logirida järgmisest infost:

  1. veebileht, millele päring tehti
  2. IP aadress, millelt päring tehti
  3. esimene “-” on pärand ajaloo hämarustest, mil veebiserver sai ’identd’ teenuse kaudu pärija arvutist teada päringu teinud külastaja nime, tänapäeval pole see võimalik ja see väli on alati tühi
  4. teine “-” kuvatakse päringust puuduva kasutajanime asemel, HTTP Basic Authentication kasutamisel seisab siin kasutajanimi
  5. päringu kuupäev ja kellaaeg
  6. päringu sisu (antud juhul siis teostati vanamoelisele HTTP/1.0 standardile vastav GET päring veebilehe juurkataloogi pihta)
  7. päringu vastuse kood, 200 tähendab OK
  8. päringu vastuse suurus
  9. lehekülg, mis viitas päritud lehele (kui see info pandi brauseri poolt kaasa)
  10. veebilehitseja, mis päringu teostas, meie näite puhul kasutati selleks ApacheBench nimelist käsureautiliiti
  11. Zone poolt arendatava ja kasutatava PHP-ZFPM mooduli poolt päringule antud identifikaator, mis võimaldab meil probleeme lahendada

Uus logikirje vorm näeb välja selline:

example.com 2021-03-08T13:58:23.209048Z 1.2.3.4 12345 - - "GET / HTTP/1.0" 200 3390 "https://example.com/referer" "ApacheBench/2.3" 1621846 (064FD630-5.001)

Tähele tasub panna järgmist:

* päringu aeg on kolinud rea 5. positsioonilt 2. positsioonile
* päringu aeg antakse nüüd edasi mikrosekundites (RFC3339 standardile vastavalt), sest meie veebiserverid on nii kiired, et sekund on päringute analüüsimiseks liiga pikk ajaühik 🙂
* päringu aja ümbert on eemaldatud nurksulud, et seda oleks lihtsam töödelda
* päringu aeg on nüüd kahe stringi asemel üks string, mis teeb selle samuti lihtsamini töödeldavaks
* lisaks päringu lähteaadressile (3. positsioon) logitakse nüüd 4. positsioonil ka lähteport, et NAT teenuse taha sattunud kasutajate probleemide lahendamine oleks lihtsam
* ühtlasi leiab eelviimaselt positsioonilt info selle kohta, kaua (seinakella järgi) läks veebiserveril aega päringule vastamiseks, taas mikrosekundites

Logide säilitamise korras on samuti toimumas muutused, mis puudutavad peamiselt veebiserveri ja PHP logifailide nimesid ja on osaliselt juba jõustunud:

* kui seni sisaldas logifaili nimekiri järjekorranumbrit (apache.ssl.access.log.1.gz), siis nüüd sisaldab see kuupäeva (apache.ssl.access.log.2021-09-16.gz)
* kui samal kuupäeval tekib mitu arhiivifaili, siis pannakse igale järgnevale failile kuupäeva taha järjekorranumber, alustades 1-st.

Muutus failinimedes aitab meil klientidele kokku hoida varukoopiate ruumi, kuna see vähendab varukoopia tegemisel muutunuks loetavate failide hulka.

Kardetavasti on isegi meie blogi lugejatest 99% inimesi juba vajutanud back nuppu, sest “who cares”, aga logid on meie töös äärmiselt tähtsad. Seetõttu kui ülalolevast infost oli sulle ka sinu töös kasu, siis meie poolt “respect“!

Sul on võimalus ennetada .COM hinnatõusu

Järgneb tähtis sõnum .COM domeeni omanikele. Seda rahvusvaheliste tippdomeenide lipulaeva ootab vähem kui kuu aja pärast ehk juba septembris ees hinnatõus, mis lõpetab üheksa aastat kestnud moratooriumi ja annab avapaugu saabuvale turbulentsele hinnastusperioodile ning hoogu inflatsioonile.

Nimelt on .COM tippdomeeni registrit haldav Verisign, internetiressursside autoriteet ICANN ja Ameerika Ühendriikide valitsus leppinud kolmepoolselt kokku, et .COM domeeni hind tõuseb käesoleval aastal 7% võrra ning võib sama palju tõusta ka 2022. ja järgneval 2023. aastal. Aga seegi pole kõik. Aastatel 2024 ja 2025 on hinnastamises ette nähtud paus, kuid aastatel 2026 kuni 2029 on Verisignil taas õigus hinnatõusuga jätkata.

Inflatsiooni illustratsioon

Nii on perioodi lõpuks .COM domeeni hind tänasest minimaalselt 60%  suurem. Seepärast soovitame kõigil, kes tahavad oma väljamineku eesootavateks aastateks lukku lüüa, pikendada oma .COM domeenid võimalikult pikaks ajaks enne, kui 1. september kätte jõuab.

Olemasoleva domeeni omanikul on võimalik pikendada üheks aastaks registreeritud domeeni üheksa aasta võrra, kaheks aastaks registreeritud domeeni kaheksa aasta võrra jne. Juba registreeritud domeeni on meie juures võimalik pikendada “Minu Zone” keskkonnas (https://my.zone.eu/).

Kui registreerid uue .COM domeeni, siis anname nõu seda teha kohe 10 aastaks – nii ei mõjuta sind need eesootavad hinnatõusud.

Uut domeeni on võimalik registreerida meie kodulehel https://www.zone.ee/et/domeeni-registreerimine/

Tasub ka meeles pidada, et lõpptarbijateni võib muudatus jõuda lõpuks isegi natukene suuremana, sest rahvusvahelised teenusepakkujad (nagu meie) peavad oma hinnas maandama ka valuutakursside muutustega seotud riske.

Ühtlasi on tegemist hea näitega sellest, kui suur on rahvusvahelise internetikogukonna sõltuvus Ameerika Ühendriikide sisepoliitikast. Nimelt külmutati sellised .COM hinnatõusud 2012. aastal Barack Obama poolt ja päästeti praegustel tingimustel uuesti paisu tagant valla Donald Trumpi valitsusajal. Seda otsust seostatakse tugevalt Trumpi poolt endale seatud poliitilise eesmärgiga pöörata tagasi võimalikult palju Obama poolt kehtestatud seadusakte.

Muide, kokkuleppe kohaselt oleks Verisign võinud hinnatõusuga alustada juba 2020. aastal, kuid too lükkas selle edasi seoses koroonaviiruse pandeemiaga. Kui kena neist, #sarkasm 🙂