Miks on omanimelise domeeni registreerimine hea mõte?

Jätkates paari nädala eest üleskerkinud teemat (loe: https://blog.zone.ee/2021/10/21/voimalikest-pahatahtlikest-domeeniregistreerijatest/), tahan käesoleva blogipostitusega kõnetada ennekõike neid, kelle jaoks on tema nimi ja selle avalik kasutus oluline. Ole sa siis kunstnik või poliitik, muusik või näitleja, sportlane või ärihai ehk kokkuvõtvalt avaliku elu tegelane, kelle nimi aeg-ajalt tee uudis- ja sotsiaalmeediaveergudele leiab.

Sinu nimi on su parim bränd.

Üldiselt kipub enamus end mõistlikkuse kitsasse spektrisse sättivatest inimestest eeldama, et kõik inimesed meie ümber on ilusad ja head ning oma tegemistes tiivustatud vaid parimatest kavatsustest ja motiividest. Kas see eeldus tuleneb naiivsusest, soovist parandada maailma või millestki kolmandast, jääb siiski käitumisteadlaste ja psühholoogide otsustada. Igapäevaelu virrvarr paraku näitab seda, et see eeldus on ekslik ja et teps mitte kõik meie ümber sagivatest liigikaaslastest ei pea või ei taha kinni pidada ühiskonda toestavatest kirjutatud ja kirjutamata reeglitest.

Nende kirjutamata reeglite hallile alale heidavad oma tumeda varju näiteks suhtumine „mis pole keelatud, on lubatud” ning sellist suhtumist oma tegutsemise lipukirjaks sättivad kodanikud ka virtuaalses maailmas. Ehkki Internet on meie elusid mõjutanud ligi 40 aastat (maailma esimene domeen registreeriti 1985. aastal, aga TCP/IP protokoll läks laiemasse kasutusse aastal 1983) ning Zone omaltpoolt on siinsete inimeste teadlikkust domeenidest ja interveebi otsatutest kasutamisvõimalustest püüdnud kujundada viimased 22 aastat, pole virtuaalse kooseksisteerimise käitumisnormid kõigile veel sugugi mokkamööda. Nii põrkamegi (õnneks siiski harva) selliste tegelaste otsa, kes otsekui mässavate teismelistena püüavad Metsiku Lääne vaimus krabada kõike, mis ripakil ja millel potentsiaalne kuid moraalselt kaheldav väärtus.

Üks liik sedasorti ripakil „väärtustest” ongi mõne avaliku elu tegelase ees- ja perekonnanimest koosnev registreerimata domeeninimi, mis mõnele kullakaevurile võib tunduda sedavõrd atraktiivse saagina, et see esimesel võimalusel ära napsata. Ja panna see võõraste sulgedega ehitud hoiupõrsana püüdma träfikut või üritada nime tegelikule omanikule soolase tasu eest maha parseldada. Kusjuures mitte keegi sellisele tegevusele preventiivselt kätt ette panna ei saa, sest kui domeen on vaba, siis saab selle registreerida kes-ees-see-mees põhimõttel kes iganes meie seast…

Ehk siis: mitte keegi ei saa takistada, kui mõni käesoleva blogipostituse lugejast registreerib endale näiteks hetkel täiesti vaba domeeni jaanusputting.ee ja paneb selle domeeni näitama sisu, mis minuga mitte kuidagi seotud pole. Jah, .EE domeenireeglid võimaldavad mul alles sellise asjaolu ilmnemisel ehk hiljem alustada selle domeeni registreeringu vaidlustamist läbi Domeenivaidluste Komisjoni, mis suure tõenäosusega langetab mõne aja möödudes ka minule kasuliku otsuse. Kuid kuni selle otsuseni võib minunimelise domeeniga laiutav virtuaal-lindprii mulle piisaval hulgal peavalu valmistada, mille silumiseks võib kuluda kuid. Kui mitte aastaid. Igal juhul on protsessimine aeganõudev ja kulukas – seda enam, kui vaidlustama on vaja hakata nimesid .COM jms geneerilistes domeenides.

Kuigi otseseid tehnilisi hoobasid sellise tegevuse ennetamiseks pole, saame kirjeldatud olukordi vältida. Esimese asjana saab neid tülikaid olukordi ennetada igaüks, kes oma nime avalikku kasutamist oluliseks peab, registreerides omanimelise domeeni esimesel võimalusel ise ära. Zones saad sellise domeeni seejärel täiesti tasuta suunata (nn aliasena) oma olemasolevale veebilehele või selle alamlehele.

See käib eriti lihtsalt:

  • logi oma Zone kontole
  • vali teenuste ülevaatelehel vasakul asuvast menüüst Virtuaalserverid
  • uuel avanenud lehel klõpsa menüüs lahti valiku Veebiserver alammenüü
  • klõpsa lingile Aliase tellimine ning järgi kõiki seal kuvatavaid juhiseid

Teise ning sugugi mitte vähem olulise ennetuse saame läbi  ühiselt heakskiidetud hoiaku, et kellelegi teisele kuuluva ehk elava inimese nime ilma sellekohase loa või kokkuleppeta tegemine oma domeeniks on läbi ja lõhki mage ja taunitav.

Ainus koht, kus me võiksime rääkida potentsiaalsest erandist, on virtuaalne hauakivi meie seast lahkunud inimesele, kuid ka siis tasuks selline tegevus võimalusel olla heaks kiidetud kas lahkunu lähedaste või tema ajaloolise jalajälje seaduslike esindajate  poolt. Hea paralleelina tooksin autoriõiguse, mille kohaselt kehtib autoriõigus ka 70 aastat pärast autori surma.

Millised erandeid pakuksid välja Sina, hea lugeja?

Võimalikest pahatahtlikest domeeniregistreerijatest

Alarkaris.ee domeeni registreerimise valguses küsiti minult mõned päevad tagasi, millised on olnud meie kokkupuuted inimestega, kes registreerivad domeene viisil, mis võib rikkuda kolmandate isikute õiguseid ning milline on meie suhtumine sellisesse tegevusse? Panen mõned oma mõtted ka siin kirja.

(Täpsemalt saab sellest loost lugeda Postimehe külgedelt: https://leht.postimees.ee/7366453/pahatahtlik-domeeniarimees-kiusab-eesti-presidente)

Mul on hea meel tõdeda, et hoolimata üle 20 aasta pikkusest kogemusest Eesti registreerijate teenindamisel, on meie kokkupuuted pahatahtlike domeenide registreerimistega suhteliselt vähesed. Nendest umbes veerand miljonist taotlusest, mida selle aja jooksul töötlenud oleme, on tõsisema konfliktiga päädinud mõned üksikud.

 

Kaustad intellektuaalse omandiga

Õnneks kehtib maailmas seaduspära, et valdav enamus inimesi käitub vaikimisi üksteist ja ühiskondlikke norme austades. See on aluseks üksikisiku vabadustele nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Nii tegutseb enamus maailma tippdomeeniregistritest põhimõttel, et inimesed on vaikimisi heatahtlikud ning seaduskuulekad.

Seda kinnitab ka see, kuivõrd vähe on Eesti Domeenivaidluste Komisjonil olnud põhjust kokku tulla (https://www.internet.ee/domeenivaidlused/domeenivaidluste-lahendid). Hetkeseisuga on Eestis registreeritud pea 150 000 domeeninime, kuid konflikte on käesoleval aastal pidanud lahendama kümne ringis.

Seetõttu piirdutakse ka domeeni registreerimisel registri ja registripidajate poolt meeldetuletusega, et domeeni registreerimine ja selle kasutamine ei tohi rikkuda kehtivat seadusandlust või kolmandate isikute õiguseid ning selle kohta võetakse vastav kinnitus.

Nagu eelnevalt mainitud, siis hoolimata sellisest vabadusest, on intsidendid õnneks küllalt harvad ja lahenevad enamasti sujuvalt.

Ka antud alarkaris.ee juhtumi puhul on tõenäoliselt tegemist sirgjoonelise juhtumiga – kui selgub, et registreerija on rikkunud kellegi õiguseid, on võimalik tippdomeeniregistri juures tegutseva Domeenivaidluste Komisjoni vahendusel temalt see domeen ära võtta.

Mis puudutab konkreetset Eesti tippdomeeni registrit, siis toetab Eestis sellist vabadustel põhinevat lähenemist asjaolu, et rahvusliku tippdomeeni puhul on sellega olnud võimalik põimida elemente meie digitaalse isikutuvastuse taristust, mis võimaldab registreerija isiklikku vastutust tema tegevusega tugevamalt siduda.

Me tegutseme registripidajana mitmete Euroopa tippdomeenide juures – Eesti, Soome, Läti, Leedu jne. Paljudes riikides on võrreldes Eestiga isikusamasuse kontrolli nõue vaid formaalsus.

Mida kindlasti peaks vältima, on üksikutele kõrge profiiliga intsidentidele järsk reageerimine.

Muuhulgas oleme juba esimestest päevadest registripidajaks Euroopa Liidu tippdomeeni juures. Kasutaksingi siinkohal seda näitena sellest, mis võib juhtuda, kui usaldus on sunnitud taganema poliitilise surve ees.

Kui maailm seisis esmalt silmitsi Sars-Cov-2 viiruse põhjustatud pandeemiaga, kohustas Euroopa Komisjon .EU tippdomeeni registrit kontrollima kõiki värskelt registreeritud domeene selle suhtes, kas need sisaldavad pandeemiale viitavaid võtmesõnu. Nende leidmisel pidid kahtlust äratavate domeenide registreerijaid oma isikuandmed üle kinnitama. Selliste sammudega loodeti pärssida nende inimeste tegevust, kes soovivad pandeemia kohta valeinfot jagada, sellest spekulatiivset kasu lõigata jne.

Kas sellel initsiatiivil on või oli mõõdetav mõju sellele, et Euroopa Liidus levis pandeemia kohta vähem valeinfot, on raske hinnata. Kindlasti põhjustas see palju segadust ning peavalu ettevõtjatele, kelle soovitud domeeninimi tehisintellekti algoritmile silma jäi.

Kujutame ette näiteks, et soovisite  asutada Virumaale puhkekompleksi ja registreerida selleks domeeni, kus sees sõnad Viru SPA. On üpris kindel, et Euroopa Liidu tippdomeeni puhul jäite sellega “bürokratile” silma kui potentsiaalne pahategija (domeeninimes on justkui sees sõna “virus”) ja peaksite esmalt hakkama veelkord kinnitama, kes te olete, et hiljem oleks teid vajadusel lihtsam vastutusele võtta.

Ma kardan, et nii süstiti tuhandetessse domeeni registreerijatesse üle Euroopa muljet, et Euroopa Liit on üks bürokraatlik masinavärk, mis loobib ettevõtjale kaikaid kodarasse igal väikseimal võimalusel. Ometi ju nii ei ole.

Mina loodan, et meil on ühiskonnana piisavalt närvi, et säilitada oma vabadusi ja jõudu tegeleda seda kuritarvitavate üksikjuhtumitega.

Kunagi oli tõesti aeg, kus Eestis tegeleti pahatahtlike domeeniregistreerimiste ennetamisega. Siis istusid Tartus raekoja platsil Haridusministeeriumi allasutuse kambrikeses inimesed – teiste seas üks muhe kuningriiklane – kes tõesti vaatasid käsitsi iga domeeni registreerimise taotluse üle.

Domeene registreeriti siis palju vähem. Täna ei rakendataks selleks enam inimtööjõudu, vaid kindlasti heuristika viimast sõna rakendavat “tehisaju”. Seda hakkaks omakorda endale sobivate fraasidega täitma terve hulk parimate kavatsustega huvigruppe, alates autoriõiguste omanikest, küberkaitsjatest, terrorismi tõkestajatest, kirikute esindajatest jne. Tulemus oleks tõenäoliselt ühtaegu nii ilus kui ka hirmus.

Variant, et mõni kaaskodanik võib iga viie aasta tagant registreerida endale presidendikandidaadi nimelise domeeni, vaid sellest ilma jäämiseks, on selles valguses äkki parem, kui kolme tilga vere loovutamine “bürokrati” loomiseks.

Kokkuvõtteks, kuna juba jõudsin oma heietamistega sinnamaani, et presidendikandidaadi poolne nimelise domeeni registreerimata jätmine võib viia tehisintellekti poolt valitsetava düstoopiani, siis oleks parem, kui järgmine kandidaat oma nime varakult ära registreeriks 🙂

“Zone taltsutab püütonit” ehk oluline teave Pythoni kasutajatele

1. novembril kaob Zone platvormist võimalus kasutada programmeerimiskeele Python VANU versioone. Alles jääb tugi värskeimale Pythoni versioonile. Muutuse põhjuseks on Pythoni keeruline ühilduvuspoliitika ning vanematest versioonidest tulenev risk meie serveriplatvormi stabiilsusele ja turvalisusele. Python on maailma üks polulaarseimaid programmeerimiskeeli, mistõttu selle toe päriselt kaotamist me ei kaalu.

Kurioossel kombel viib see meid varasemast selgemini ühele joonele Pythoni disainifilosoofiaga milleks on: “asjade tegemiseks peaks olema üks – ja soovitavalt ainult üks – ilmne viis”.

Silly Python

Zone virtuaalserveri ja nutika pilve-privaatserveri klientide enamus ootab teenuselt eelkõige toimivat klassikalist LAMP (Linux + Apache + MySQL + PHP) tarkvarakomplekti. Nii oli see 20 aastat tagasi ja nii on see ka praegu. Alati pole aga sellest piisanud ning seetõttu oleme aja jooksul lisanud platvormi uusi tarkvaratükke, mida ka LAMP rakendused kasutada soovivad. Lisamise tingimuseks on piisav kasutajate hulk ja mõistliku uuendamise võimalus.

Nii on näiteks platvormi lisandunud:

* Redis (hoiame viimast stabiilset versiooni)

* Node.js (hoiame viimast LTS versiooni)

Valdava osa ajast on meie platvormis olemas olnud ka programmeerimiskeel Python. Kuna tegemist on maailma populaarseima programeerimiskeelega, siis teisiti ei saakski ja Pythonit kasutab ka Zone ise.

Populaarsus tingib ka klientide huvi, kuid Pythoni ühilduvuspoliitika ning olemus teevad selle toetamise Zone platvormis väga keeruliseks. Sellist tuge, nagu näiteks PHP-le, me pakkuda ei saa ning me ei soovita Zone virtuaalserveris jooksutada suuri Pythoni rakendusi. Ad-hoc, analüüsi jms mitte kriitiliste rakenduste käivitamiseks on Python aga sobiv.

Korduvate küsimuste ning segaduste vältimiseks proovime võtta järgnevalt kokku selle, mida Zone pakkuda saab ja ei saa.

Mida me lubada SAAME:

* Kuigi mitte alati kõige viimast, siis mõistlikult värsket Pythoni versiooni süsteemis (hetkel on selleks versiooniks 3.8). Paralleelselt mitut versiooni hoiame süsteemis ainult üleminekuajal.

* Mooduleid virtuaalkeskkondade loomiseks (pip jms). Virtuaalkeskkonnad on ka ainuõige viis Zone platvormis Pythoni rakenduste kasutamiseks.

* Mysqlclient moodulit MySQL/MariaDB andmebaasidega suhtlemiseks.

Mida me pakkuda EI SAA:

* Paralleelselt erinevaid Pythoni versioone.

Nimelt vajab Python tööks tihti palju rohkemaid mooduleid, kui nt PHP, kuid arendajate soovimatus stabiilset API-t, sõltuvusi jms hoida teeb paralleelselt mitme Pythoni versiooni platvormis hoidmise äärmiselt keeruliseks. Paralleelselt mitut versiooni hoiame süsteemis ainult üleminekuajal, et anda sellega klientidele võimalus virtuaalkeskkonnad uuemale versioonile üle viia.

* Võimalust mooduleid kompileerida.

Zone platvorm on oma olemuselt “rolling distro” ja iga uuendus võib muuta või eemaldada teeke, mille vastu Pythoni moodulid ennast linkida võivad.

* Tuge Pythoni rakendustele, nende migreerimiseks uuemale Pythoni versioonile jne.

Ajaloolistel põhjustel on hetkel platvormis isegi kolm Pythoni versiooni – 2.7, 3.6 ja 3.8. Tugi versioonile 2.7 on juba lõppenud ning versiooni 3.6 tugi lõppeb selle aastaga ning nüüd on aeg need vananenud versioonid platvormist eemaldada.

Pane nüüd tähele: alates 1. novembrist tehtavad uuendused eemaldavad meie platvormist Pythoni versioonid 2.7 ja 3.6, misjärel jääb alles ainult versioon 3.8!

Palume selle aja jooksul oma virtuaalkeskkonnad ja skriptid kindlasti versioonile 3.8 üle viia.

Kas Internet läheb katki?

30. septembril 2021 aegub Let’s Encrypt „DST Root CA X3“ sertifikaat ja teeb nii mõndagi internetis katki!“ Sellised uudised on pannud muretsema ka Zone kliente, sest valdav enamus meie klientide veebilehti kasutab just Let’s Encrypt sertifikaate.

Ütleme kohe siin alguses ära, et kui sa enam kui viis aastat vana operatsioonisüsteemi (Windows, Android) ei kasuta, siis ei lähe sul katki mitte midagi.

Kes ja kui palju muretsema peab ning mis täpselt ikkagi katki läheb, sellele püüamegi alljärgnevalt veidi valgust heita.

Kõigepealt natuke sellest, mis asi on üldse serveri sertifikaat.

Kui klient (brauser, meiliklient või mõni muu rakendus) loob ühendust serveriga, siis tahab ta veenduda, et tegemist on tõepoolest selle serveriga, millega ühendust luua soovitakse. Et klient seda teha saaks, saadab server kliendile oma digitaalse tõendi (sertifikaadi), kus on põhimõtteliselt kirjas: „Käesolevaga tõendan, et selle sertifikaadi esitaja on tõepoolest server pank.ee.“

Kuid igaüks võib ju nii öelda? Nagu hunt kitsetalledele? Kuidas klient teab, et server ei valeta ja tegemist on tõepoolest pank.ee serveriga?

Sertifikaat, mida klient tegelikult usaldada saab, pole niisama tõend, vaid digitaalse notari (CA – Certificate Authority) poolt ka allkirjastatud. Kliendi usaldus rajaneb ainult sellel allkirjal – kui digitaalse notari allkiri serveri sertifikaadil on õige ja hetkel ka kehtiv, siis usaldab klient ka sertifikaadis olevat infot. Kui sertifikaadil puudub usaldusväärse notari allkiri või on see aegunud, sertifikaati ei usaldata ja ühendus katkestatakse.

Kuna usaldus rajaneb ainult notarite allkirjadele, siis on info usaldusväärsete notarite kohta ülihästi valvatud. See info (so notarite sertifikaadid) on tüüpiliselt kaasas iga op-süsteemiga ning notarite lisamine usaldusväärsete hulka on väga pikk ja keeruline protsess.

Oletame, et turule tuleb uus digitaalne notar ning läbib mõne aastaga ka sertifitseerimisprotsessi ning tema sertifikaat saab usaldusväärsete hulka lisatud. Millal kõik opsüsteemide tootjad selle info oma uuendustega kaasa panevad? See võib võtta omakorda aastaid ja see lahendab probleemi ainult nende süsteemidega, mis uuendusi ka saavad. Internetis on igapäevaselt kasutusel ka sadu miljoneid seadmeid, mis enam uuendusi ei saa ning selleks läheb omakorda aastaid kuni nende kasutamine lõpetatakse. Realistlikult peaks uus diginotar ootama ca 10 aastat, enne kui ideest teostuseni ehk sertifikaatide allkirjastamiseni jõuab.

Just selle probleemiga seisis silmitsi Let’s Encrypt, kui ta asutajad 2012. aastal tasuta sertifikaatide pakkumise idee realiseerimisega algust tegid. Ometi jõudsid nad sertifikaatide väljastamiseni juba 2015. aasta sügisel. Kuidas?

Let’s Encrypt kasutas ära juba olemasolevaid notareid. Kliendid on seni usaldanud Let’s Encrypt poolt allkirjastatud sertifikaate kahel juhul:

1) Neil on info, et Let’s Encrypt sertifikaat „ISRG Root X1“ ning sellega allkirjastatud serveri sertifikaadid on usaldusväärsed. Need on süsteemid, mis on saanud diginotarite info uuendusi pärast 2015. aastat.

2) Neil on info, et diginotarid, mis on allkirjastanud Let’s Encrypt sertifikaadi „IdentTrust DST Root CA X3“, on usaldusväärsed. Sellega tagati Let’s Encrypt sertifikaatide usaldusväärsus ka neile opsüsteemidele ja rakendustele, mida 2015. aastal enam ei uuendatudki.

Mis siis 30. septembril täpsemalt juhtub?

Valdava enamuse Zone klientide jaoks ei juhtu midagi. Siis aegub „IdentTrust DST Root CA X3“ sertifikaat ning sellega kaotavad kehtivuse kõik sellega antud allkirjad. Kõik kaasaegsed opsüsteemid, brauserid jm rakendused saavad Zones majutatud veebe ja muid rakendusi probleemivabalt edasi kasutada. Probleeme võib tekkida AINULT siis, kui soovitakse kasutada opsüsteeme või brausereid, mis pole pärast 2015. aastat uuendusi saanud.

NB! Täpsemat infot probleemsete opsüsteemide ja rakenduste kohta leiab aadressilt https://letsencrypt.org/docs/certificate-compatibility/ – KÕIK süsteemid, mis on üles loetletud sektsioonis “Platforms that trust ISRG Root X1”, saavad probleemivabalt ühendust Let’s Encrypt sertifikaate kasutatavate serveritega ka pärast 30. septembrit.

Küll aga pole Let’s Encrypt sertifikaadid enam usaldusväärsed süsteemidele, mis ei tea „ISRG Root X1“ sertifikaadist midagi – so peamiselt vanad opsüsteemid, mis pole pärast 2015. aastat uuendusi saanud. Mida teha, kui on soov sellise süsteemiga Zones asuvat serverit edasi kasutada?

Kui sul on selline süsteem ja soovid Let’s Encrypt sertifikaadiga veebilehti ja -rakendusi edasi kasutada, siis on võimalus lisada „ISRG Root X1“ ise käsitsi süsteemi. Täpsemad juhised sõltuvad süsteemist ja veebiotsing võtmesõnadega “add root ca” koos sinu süsteemi või rakenduse nimega aitab kindlasti.

Kui sa oled Zones serveris asuva veebi omanik, kasutad praegu Let’s Encrypt sertifikaati, kuid sinu klientidel või sul endil on millegi pärast palju selliseid vanu süsteeme, siis on võimalik loobuda Let’s Encrypti kasutamisest ja võtta kasutusele mõne teise diginotari sertifikaat. Need on küll tasulised, kuid neid usaldavad ka vanemad seadmed.

Kui jääd hätta, siis abistab sind meie klienditugi.

Mis on domeen ja milleks seda üldse vaja on?

Võib kõlada uskumatuna, kuid ikka ja jälle tuleb meil huvilistele ja potentsiaalsetele klientidele selgitada seda, mis asi on domeen. Tänase postituse mõte ongi pulkadeks lahti võtta kõige põhilisemad tõed ja tarkused, mis seda keerulisena näivat mõistet võimalikult selgelt ja arusaadavalt selgitaks. Alltoodud tekst ilmus ka sellenädalases Postimehes, kelle lugejatele me sel teemal valgust heitsime.

Domeen on sisuliselt kaks ühes: see on nii sinu aadress kui ka identiteet Internetis. See on sõna, mille kaudu jõuavad sinu ettevõtmisi tutvustavale veebilehele olemasolevad kliendid, potentsiaalsed kliendid või niisama huvilised. Seda sõna sisaldab ka sinu e-postiaadress, kui soovid mõnele neist külalistest kirja saata või kirjadele vastata. Domeen on nagu telefoninumber, mis on unikaalne ja mille kaudu oled maailmale kättesaadav.

 

Domeeninime valimine nõuab samamoodi ajude ragistamist nagu oma ettevõttele nime leidmine. Kui oled oma firmale ägeda nime leidnud, oled sobiva domeeninime otsimisel juba pool tööd ära teinud. Alati tasub siiski vaadata ka mõned sammud kaugemale ning õiget domeeninime otsides eksperimenteerida lisaks veel erinevate sõnakombinatsioonidega, et läbi selle leida võimalikult kõlav ja arusaadav väljend või lühend, mis kirjeldaks firmat või tegevusala ja kõlaks selgelt ning hästi isegi telefoni teel öeldes.

Näiteks domeeninimi innovaatilis-revolutsioonilised-sisuturunduslahendused.ee võiks ju täpselt kirjeldada sinu äri, kuid püüa seda öelda telefoni teel kliendile: „Innovaatilis, sidekriips, revolutsioonilised, sidek… Ei-ei, alustame uuesti.” Ja kui sellise domeeniga e-postiaadressi oma visiitkaardile sätid, võibki ilmselt kliendilt kirja ootama jääda… Sestap tasub leida võimalikult lühike ja tabav kombinatsioon või kirjeldus, mis ei tekitaks kaksipidi mõistmist ega ajaks segadusse. Pööra nime valikul tähelepanu sellele, et domeeninimi oleks tähenduslik, usaldusväärne ja loogiline, haakuks sinu põhitegevusega ning oleks võimalikult lühike ja selge, et seda oleks ka Google’s kerge leida.

Kas .EE, .COM või .EU?

Kui sobiv nimi või kirjeldus leitud, tasub mõelda, millise tippdomeeniga võiks selle siduda. Tippdomeen (lühend TLD ehk top level domain) on laiend, mis jääb domeeninimes punktist paremale.

Kui ärinimi on eestikeelne ning plaanid oma tegemistes keskenduda koduturule, siis vali Eesti tippdomeen, mis on mõistagi .EE lõpuga. Kui sa plaanid oma ettevõtmistele lisada rahvusvahelist kaalu, siis Euroopa Liidu liikmesriikides saad seda teha .EU tippdomeeni abiga. Naabriteni jõuad aga paremini .FI (Soome), .LV (Läti), .LT (Leedu) või .SE (Rootsi) tippdomeenide toel. Küll aga tasub iga riigi puhul arvestada keeleliste iseärasustega ning eestikeelse sõna asemel leida kirjelduseks vastava riigi kodukeelne vaste.

Lisaks lokaalselt kaalu omavatele maatähisega tippdomeenidele võib valida ka globaalse haardega geneeriliste ehk üldiste tippdomeenide seast: nendeks on teada-tuntud .COM, .NET, .ORG jne. Just neist sai omal ajal alguse täna teadaolev Internet ja ehkki seoses pikale ajaloole on tänaseks nendes tippdomeenides palju teada-tuntud inglisekeelseid sõnu ja väljendeid juba ära registreeritud, ei tasuks meelt siiski heita – on täiesti kindel, et kogu kuld pole veel selles vallas üles kaevandatud.

Viimastel aastatel on valik veelgi kirevamaks muutunud ning turule on paisatud sadu kui mitte tuhandeid uusgenereerilisi tippdomeene, millest värvikamad on näiteks .BEER, .NINJA, .FISH või .DOG jne. Näiteks Zone pakub täna oma klientidele ligi 400 erinevat tippdomeeni.

Kuigi kõikide nende tippdomeenidega pole mõtet oma unikaalset ärinime või tegevusala kirjeldust siduda, tasub siiski kaaluda kaitsta seda nime vähemalt populaarsemates ja levinumates tippdomeenides. Näiteks kui aadressil sinunimi.ee on su veebileht ja e-postiaadressid, siis on mõistlik registreerida ka domeenid sinunimi.com, sinunimi.net, sinunimi.eu, sinunimi.fi, sinunimi.lv jne ja suunata need põhidomeenile ehk aadressil sinunimi.ee asuvale kodulehele.

Mitme domeeni registreerimine võib osutuda vajalikuks ka neile, kes pakuvad läbi veebirakenduse oma teenust. See võimaldab turvakaalutlustel hoida ettevõtte avalikku kodulehekülge ja isikuandmeid töötlevat rakendust eraldi ning maandada nendega seotud infoturberiske erinevalt.

Alternatiivsete tippdomeenide alla oma äriidentiteedi registreerimisega saad välistada, et keegi teine need ära võtab ja sinu kliendid hoopis oma lehele suunab. Samuti saad sellega ära hoida, et neid domeene ei üritataks hiljem sulle suurema summa eest tagasi müüa. Näiteks Apple’i valdusesse ei kuulunud apple.co.uk domeen tervenisti 16 aastat.

Tihtipeale tuleb kasuks registreerida oma ettevõtte nimele mitu sarnase „kõlaga” domeeni, et konkurendid sinu õuele ei saaks kurja tegema tulla. Näiteks registreerides sinumooblipood.ee registreeri võimalusel ka domeeni sinumööblipood.ee ja sinumooblipood24.ee.

Ole teadlik võimalikest riskidest

Siiski on siin peidus ka vastupidine risk, sest võid enesele teadmata ja heas usus registreerida sellise vaba nime, millega võivad tulevikus minna suusad risti mõne kaubamärgiomanikuga. Selle vältimiseks tasub kindlasti enne registreerimist uurida, kas plaanitud nimi võib peita endast potentsiaalset ohtu, rikkudes kellegi kolmanda isiku äri- või kaubamärgihuve. Näiteks Soome (.FI) domeeni registreerimisel tuleb selle aspektiga eriti hoolikalt arvestada, sest piisab kaubamärgiomaniku kaebusest Soome domeeniregistrile, kes seejärel pikema jututa tühistab algse registreerija õigused domeenile ja annab domeeni üle kaebuse esitanud kaubamärgiomanikule. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist ja EUIPO lehelt.

.EE tippdomeenis lahendab kasutusõigusega seotud vaidlusi siinse domeeniregistri, Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutsev Domeenivaidluste komisjon. Ühele nende lauale jõudnud kaasusele pöörasime tähelepanu hiljaaegu ka oma blogis, kus jagasime ühtlasi ka näpunäiteid, kuidas üldse vältida selliseid olukordi, mis võivad vaidlusega päädida.

Domeeninime registreerimisel võib suure tõenäosusega selguda, et soovitud domeen on juba ära võetud. Meelt heita ei tasu, sest siis maksab kontrollida, kas soovitud nimi on vaba näiteks mõnes teises tippdomeenis. Tihtipeale see lahendabki probleemi. Aga kui soov saada kätte just see domeeninimi on sedavõrd suur, siis ei jää muud üle, kui võtta domeeniomanikuga ühendust ja saada temaga kaubale. Arvesta siiski, et omanikuvahetuse tehingu hinnasildiks võib kujuneda number, mis võib olla vähemalt nelja- kui mitte viiekohaline. Et saada aimu mastaapidest, siis Interneti kirevast ajaloost on teada tehing, kus domeeninimi läks ühelt omanikult teisele astronoomilise 345 miljoni dollari eest.

Domeen oksjonilt. Millega tuleb arvestada?

.EE tippdomeenis on siiski veel üks võimalus saada atraktiivse domeeni omanikuks. Juba 2019. aasta kevadest lähevad kõik „unustatud” ja kustuvad domeenid oksjonile. Eesti domeeniregistri oksjonikeskkonnas toimuv pimeoksjon kestab 24 tundi, mille vältel võid atraktiivsele domeenile teha pakkumisi oma äranägemise järgi. Kui aga domeenile pakkumist ei tehta, siis domeen vabaneb ja on registreerimiseks vabalt kättesaadav kõigile huvilistele senisel „kes ees, see mees” põhimõttel. Domeenioksjonil pakutavale tasub igapäevaselt silm peal hoida, sest aegajalt satub sinna tõelisi pärleid.

Olles ostnud domeeni oksjonilt või siis otse tema eelmiselt omanikult, tuleb arvestada, et saad sellega kaasa ka domeeni senise ajaloo. Millega võib kaasneda nii hea uudis kui ka halb uudis. Hea uudis on see, et domeen on Googlele juba teada ja seetõttu on ta ka kergemini leitav ning otsingupäringute tipus. Halva uudisena võib aga sellega kaasa tulla üksjagu taunitavat ja ebameeldivat taaka nagu seosed hasartmängude, spämmi jms kaheldava sisuga tegevusega. Seda arvestades tasub ka siin enne panuste tegemist oksjonil / tehingusse astumist uurida domeeniga seotud ajalugu. Netist leiab erinevaid veebilehti, mille abil saab nii vana domeeni omaniku infot kontrollida kui ka lehekülje kunagist sisu vaadata. Nii saad välistada kahtlase mainega domeeninime registreerimise, millega võib kaasa tulla potentsiaalseid probleeme.

Ära unusta domeeni registreeringut pikendamast!

Vast üks olulisimaid aspekte domeeni elutsüklis on tema registreeringu jätkamine ehk pikendamine, mis tihtipeale kipub paljudel ununema või on ettevõtte juht palunud domeeni algselt registreerida töötajal, kes on firmast lahkunud koos ülevaatega domeenide kestvusest. Sestap tasub alati registreerida ja seadistada oma domeen ise, sest siis võid olla kindel, et kõik õigused kuuluvad sulle ja keegi sinu varaga minema ei jaluta. Samuti saad kogemuse, kuidas teha lihtsamaid domeeniga teostatavaid toiminguid: näiteks domeeni nimeserverite või DNS kirjete vahetamine domeeni suunamiseks soovitud aadressidele jne.

Kui oled domeeni registreerimas, siis saad levinumate laiendite puhul valida ka pikema registreerimisperioodi, kui üks aasta. Vali võimalikult pikk aeg, sest siis ei ole ohtu, et see aasta möödudes aegub. Kui oled oma domeenid Zones registreerinud, siis saadame sulle esimese aegumisteavituse 2 kuud enne aegumist. Olenevalt tippdomeenist on sul võimalik domeeni registreerida või pikendada kuni kümneks aastaks korraga.