Sul on võimalus ennetada .COM hinnatõusu

Järgneb tähtis sõnum .COM domeeni omanikele. Seda rahvusvaheliste tippdomeenide lipulaeva ootab vähem kui kuu aja pärast ehk juba septembris ees hinnatõus, mis lõpetab üheksa aastat kestnud moratooriumi ja annab avapaugu saabuvale turbulentsele hinnastusperioodile ning hoogu inflatsioonile.

Nimelt on .COM tippdomeeni registrit haldav Verisign, internetiressursside autoriteet ICANN ja Ameerika Ühendriikide valitsus leppinud kolmepoolselt kokku, et .COM domeeni hind tõuseb käesoleval aastal 7% võrra ning võib sama palju tõusta ka 2022. ja järgneval 2023. aastal. Aga seegi pole kõik. Aastatel 2024 ja 2025 on hinnastamises ette nähtud paus, kuid aastatel 2026 kuni 2029 on Verisignil taas õigus hinnatõusuga jätkata.

Inflatsiooni illustratsioon

Nii on perioodi lõpuks .COM domeeni hind tänasest minimaalselt 60%  suurem. Seepärast soovitame kõigil, kes tahavad oma väljamineku eesootavateks aastateks lukku lüüa, pikendada oma .COM domeenid võimalikult pikaks ajaks enne, kui 1. september kätte jõuab.

Olemasoleva domeeni omanikul on võimalik pikendada üheks aastaks registreeritud domeeni üheksa aasta võrra, kaheks aastaks registreeritud domeeni kaheksa aasta võrra jne. Juba registreeritud domeeni on meie juures võimalik pikendada “Minu Zone” keskkonnas (https://my.zone.eu/).

Kui registreerid uue .COM domeeni, siis anname nõu seda teha kohe 10 aastaks – nii ei mõjuta sind need eesootavad hinnatõusud.

Uut domeeni on võimalik registreerida meie kodulehel https://www.zone.ee/et/domeeni-registreerimine/

Tasub ka meeles pidada, et lõpptarbijateni võib muudatus jõuda lõpuks isegi natukene suuremana, sest rahvusvahelised teenusepakkujad (nagu meie) peavad oma hinnas maandama ka valuutakursside muutustega seotud riske.

Ühtlasi on tegemist hea näitega sellest, kui suur on rahvusvahelise internetikogukonna sõltuvus Ameerika Ühendriikide sisepoliitikast. Nimelt külmutati sellised .COM hinnatõusud 2012. aastal Barack Obama poolt ja päästeti praegustel tingimustel uuesti paisu tagant valla Donald Trumpi valitsusajal. Seda otsust seostatakse tugevalt Trumpi poolt endale seatud poliitilise eesmärgiga pöörata tagasi võimalikult palju Obama poolt kehtestatud seadusakte.

Muide, kokkuleppe kohaselt oleks Verisign võinud hinnatõusuga alustada juba 2020. aastal, kuid too lükkas selle edasi seoses koroonaviiruse pandeemiaga. Kui kena neist, #sarkasm 🙂

Kaks huvitavat näidet domeenivaidlustest

Järgnev lugu põhineb hiljutistel meediakajastust leidnud juhtumitel, mis puudutavad vaidlusi domeenide kasutusõiguse üle, toob välja ühe väikese erinevuse rahvusvahelise praktika ja Eesti reeglite vahel ning annab mõned lihtsad soovitused, kuidas selliseid intsidente vältida.

Digitaalne vahemees

See võib tunduda uskumatu, aga seekord on Gorgonzola Juustu Kaitse Konsortsiumil (https://en.gorgonzola.com/) ja Eesti Postil (https://post.ee) sarnased mured, aga ilmselt demonstreerib just see domeeninduse universaalsust.

Nimelt jäi mulle äsja ajakirjandusest silma, et mõlemad organisatsioonid olid või on veendunud, et just neil on õigus domeenile, mille on endale registreerinud keegi teine.

Juustuvabrikantide esindusorganisatsioonile valmistas muret domeen GORGONZOLA.BLUE ja kirjakandjate meele tegi mõruks domeen POSTIINDEKS.EE

Rahvusvahelistelt tuntud geneeriliste tippdomeenide puhul asus juhtumit vaagima Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni juures tegutsev arbitraaž, mis lähtub vaidluste lahendamisel kolmest printsiibist:

  • domeeninime registreerija poolt registreeritud domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgi või teenusmärgiga, millele kaebuse esitajal on õigused; ja
  • domeeninime registreerijal ei ole kõnealuse domeeninimega seotud õigusi ega õigustatud huve; ja
  • domeeninimi on registreeritud ja seda kasutatakse pahauskselt.

Juhin seejuures tähelepanu asjaolule, et kaebaja kasuks otsustamise eelduseks on see, et täidetud on KÕIK kolm tingimust.

Kaebaja leidis, et domeen on identne talle kuuluva Euroopa Liidu kaubamärgiga ja kaitstud geograafilise tähisega GORGONZOLA ning domeeni kasutatakse halvas usus – nimelt kuvati sellel reklaame konkureerivatele toodetele (ilmselt siis teistele juustudele).

WIPO paneel nõustus kaebajaga ning leidis, et domeen CORGONZOLA.BLUE on eksitavalt sarnane tolle kaubamärgile, kostja poolsel domeeni kasutamisel polnud õigustatud alust ja see oli ilmselt registreeritud halvas usus, meelitamaks oma lehele külastajaid, kes otsivad kaebaja kaubamärgiga seotud tooteid. Viite WIPO lahendile leiab aadresilt https://www.wipo.int/amc/en/domains/search/text.jsp?case=D2021-0722.

POSTIINDEKS.EE juhtumi puhul on Eesti Post pöördunud domeeni praeguse omaniku poole, leides et nende roll posti sihtnumbrite ehk postiindeksite haldajana annab neile “suurema õiguse” domeenile, kui väikeettevõttel, kellele domeen 2014. aastast kuulub. Viimane pakub sellel aadressil sihtnumbrite otsiteenust ja kuvab nende juurde reklaame. Eesti Postile endale kuulub praegu domeen SIHTNUMBER.EE, millel pakutakse analoogset funktsionaalsust (https://www.ituudised.ee/uudised/2021/05/28/vaikefirma-eesti-post-soovib-meie-domeeni-suurema-oigusega-ara-votta).

Kui nüüd Eesti Post peaks minema selle teemaga arbitraaži, siis erinevalt juustumeistritest peaksid nemad pöörduma .EE tippdomeeni haldava Eesti Interneti SA juures tegutsevasse Domeenivaidluste Komisjoni (DVK), mitte WIPO arbitraaži.

Ka DVK otsustab kaebaja kasuks kolme printsiibi alusel:

Komisjon rahuldab otsusega Vaidlustusavalduse, kui Vaidlustaja tõendab, et Domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane Vaidlustaja Varasema Õigusega ja:

  • domeeninimi oli registreeritud ilma, et Registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi Domeeninimele; või
  • domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt.

Aga juhin siinkohal tähelepanu sõnale “või” punktide vahel, mille tõttu piisab vaid nendest ühe rakendumisest, vaja ei ole mõlema tingimuse täitmist.

Siinkohal tuleb ka selgitada, et mida tähendab DVK kontekstis varasem õigus. See on määratletud järgmiselt:

Varasem Õigus – Eestis kehtivad registreeritud kaubamärgid, füüsiliste isikute nimed; juriidiliste isikute Eestis registrisse kantud nimed; riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste nimed; rahvusvaheliste ja valitsusvaheliste organisatsioonide nimed;

Kui Gorgonzola Juustu Kaitse Konsortsium peaks oma õigusi tulema kaitsma Eesti tippdomeeni juures, siis poleks neil ka siin sellega probleeme. Eesti Post jääb aga antud juhul ilmselt hätta, sest “Postiindeks” nimelist kaubamärki neile ei kuulu. Samuti on ilmselt raske tõestada, et registreerijal pole olnud õigustatud huvi või, et registreering on pahauskne, kui sellelt pakutakse sisulist teenust.

Jälgime huviga, kas see kaasus leiab oma tee Domeenivaidluste Komisjoni.

Mida nendest kahest juhtumist õppida?

Esiteks, domeeni registreerijatel tasub kontrollida, et nende soov mõne konkreetse internetiaadressi järele ei oleks konfliktis kellegi varasema õigusega. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist https://andmebaas.epa.ee/avalik/#/trademarks ja EUIPO lehelt https://euipo.europa.eu/ohimportal/en.

Teiseks, soovitan kõigil mõelda sellele, kas neil on registreerimata märke, mis vajaksid kaitset. Domeeni registreerimise ja pikendamise hind on marginaalne, võrreldes isegi kehva juristi tunnitasuga. Kui tead, et mõni sõna või termin on võib olla sinu ettevõtte jaoks täna või tulevikus märkimisväärse väärtusega, siis kasuta võimalust ja registreeri see domeenina kohe ära.

Täiendus (16.06.2021): Meie andmetel on postiindeks.ee juhtum nüüd käinud domeenivaidluste komisjonist (DVK) läbi ja menetlus on lõppenud prognoositud tulemusega: DVK jättis vaidlustusavalduse rahuldamata. Otsuse peamiseks motiiviks oli asjaolu, et Domeenivaidluste Komisjoni reglemendi mõttes polnud vaidlustajal varasemat õigust domeeninimele.

Ilmselt on peagi oodata lahendi täisteksti ka lehele https://www.internet.ee/domeenivaidlused/domeenivaidluste-lahendid

Zone Kroonika: 2020

Käes on igakevadine Zone Kroonika avaldamise aeg. Seekord pole ülesanne kergete killast, sest hulk adjektiive, millega 2020. aastat ilmestada tahaks, ei kannata trükimusta. Seda vähem kõlbab neid kasutada ühe lugupeetud kollektiivi blogis.

Nagu tavaliselt, hakkasin ma selle blogiposti peale mõtlema enne aasta vahetumist, sest sisemiselt teeme ja avaldame oma kokkuvõtteid napilt enne seda. Julgesin siis planeerida siia optimistliku lõigu sellest, kuidas hoolimata kõigest saime Eestis COVID-19 kriisist vahvalt üle. No võta näpust.

Kroonik maskiga

Üldiselt tulime Zones 2020. aastaga hästi toime. Eelmise aasta märtsist alates on meie meeskond näidanud ennast alati parimast võimalikust küljest, käitudes ka raskel ajal vastutustundliku, nutika ja hoolivana. Vaatamata keerulistele aegadele on meie kollektiiv kasvanud ja kõik meie aastaga lisandunud 6 uut ametivenda ning -õde on võtnud uued väljakutsed vastu samasuguse meelekindlusega, nagu nende kogenumad kaaslased. Suur tänu kõigile – te olete fenomenaalsed!

Meie missioon aidata ettevõtjatel ja ettevõtetel end internetis kehtestada oli ühiskonnale väärtuslikum kui kunagi varem.

Ajal, mil kaupmehed olid sunnitud oma füüsilistest poodidest ajutiselt loobuma, kandus nende tegevuse põhirõhk oodatult e-kaubandusele ja mul on äärmiselt hea meel nende ettevõtjate üle, kellele saime abiks olla, pakkudes raskel ajal töökindlust, turvalisust ja erakorralisi võimalusi oma tegevuse skaleerimiseks. Nii näiteks osutus meie täishaldusteenus Nutika Privaatserveri näol suurepäraseks valikuks paljudele e-kaupmeestele, et toime tulla lisandunud koormusega.

Ühtlasi õnnestus meil abiks olla inimestele, kes nägid kriisis ja kaoses redelit, mille abil kõrgemale ja kaugemale pürgida ning ettevõtjaks hakata. Ühes heade partneritega avaldasime kevadel Zone Akadeemia, mille väärtusliku sisu kontsentratsiooni olid meie väsimatud Peeter ja Lemme viinud äärmise maksimumini. Alustavate ettevõtjateni jõudis 109 videolugu ettevõtja jaoks olulisest: müügist, turundusest, veebilehtedest, sotsiaalmeediast ja muust teadmisest.

E-kanalite võidukäik ja meie inimeste hea töö tingisid lõpptulemusena selle, et meiega liitus eelmisel aastal rohkem veebimajutuse kliente ja domeenide registreerijaid, kui kunagi varem ettevõtte ajaloos. Minu tänu kõikidele klientidele selle jätkuva usalduse eest.

Tuginedes kevadisele kogemusele panime eelmise aasta jooksul kokku ka mõned uued teenused just e-kaubanduse vajadusi silmas pidades.

Esimeseks neist oli Nutikas Privaatserver Kampaaniaks, hellitusnimega “Turbo-Nupp”, mis kujutab endast kiiret ja lihtsat lahendust veebipoe suuremaks külastuseks ettevalmistamisel. Selle eesmärk on pakkuda kaupmeestele südamerahu nendeks hetkedeks, kus nad on investeerinud hulgim reklaami ja turundusse. Aitame ennetada ja lahendada olukordi, kus veebipoe tarkvara valel hetkel pudelikaelaks muutub. Senised kogemused on olnud positiivsed ja eriti markantsetel juhtudel oleme lehe laadimiskiirust suutnud paremaks teha üle 10 (sic!) korra.

Teine teenus, õigemini lisa olemasolevale teenusele, mida eelmisel aastal arendasime oli Elasticsearch’i lisa meie teenusplatvormile. Eelkõige nõudsid seda meilt Magento e-poodide omanikud, kuna alates Magento versioonist 2.4 on see vaikesätetes nõutud, sest muudab poe otsingud kliendi jaoks kiiremaks ja täpsemaks, mis loomulikult omakorda parandab läbimüüki.

Suve hakul uuenes meie veebimajutusteenuse haldusliides, mis oli üks oluline etapp meie kasutajaliideste värskendamise teel ja loodame sellele peagi järge. Võin samas kinnitada, et kasutajaliideste uuendamine on küll see osa teenustest, mis klientidele kõige rohkem välja paistab, aga see kuidas kõik “lava taga” pidevalt muutub ja uueneb on määratult suurem ja vastutusrikkam töö. Mul on hea meel, et meie arendajatel on selge visioon sellest, kuhu ja kuidas Zone tarkvaraplatvorm edasi areneb ning kuidas seda aina suuremate kasutajaskondadeni viia.

Üks osa sellistest protsessidest oli meie IT-osakonna hiiglaslik töö selle nimel, et meie kodulehemajutuse veebiserverid üle viia ‘legacy’ platvormilt meie kaasaegseima ZoneOS platvormi peale. Pidevalt uueneva operatsioonisüsteemina on selle uuendusi tulnud arendusest nagu Vändrast saeludu, keskmiselt potsatas uus ZoneOS “letile” kolm korda kuus. (NB! ZoneOS ChangeLog on nüüd avalik: https://github.com/zone-eu/zoneos-changelog)

Uue operatsioonisüsteemi laialdasema kasutuselevõtuga kaasnes ühtlasi veel ühe meiepoolse unikaalse teenuskontseptsiooni lansseerimine, milleks on pärandvara (legacy) teenusena pakkumine neile, kes hoolimata kõigist keelitustest vajavad veel mõnda aega kasutamiseks vanemat PHP versooni. Leidsime võimaluse, kuidas saame ajutiselt pakkuda vanemate PHP versioonide kasutajatele neile sobiva veebimajutuslahenduse. Saame ju aru, et praegusel keerulisel ajal ei pruugi neil olla finants- või inimressursse oma infosüsteemide ümbertegemiseks.

Selle teenuseni jõudmisele eelnes meie IT-osakonna ja klienditeeninduse poolt tohutu Augeiase tallide puhastamise operatsioon, mille käigus analüüsiti vanemaid PHP versioone kasutavate klientide koodibaasi ja kus võimalik tehti PHP versiooni muudatus meie endi poolt ära. Meie tarkvaraarendajatelt valmis selleks puhuks kaval lahendus, mis võimaldas ühe veebi külastusi serveerida paralleelselt kahe erineva PHP versiooniga, et uue versiooni testimine ei häiriks tavakülastajaid või sunniks kliente oma rakendusi dubleerima.

Paralleelselt leidis aset jõuline kaasaegsema e-posti platvormi juurutamine, mille arendamisele oleme samuti aastaid pühendanud. Klienditeeninduse ja IT-osakonna koostöös on tänaseks uuele platvormile üle viidud mitukümmend tuhat Virtuaalserverit, kuid siis olime sunnitud hoogu maha võtma, et anda erakorralisel ajal klientidele rohkem hingamisruumi. See tähendab, et umbes kümme tuhat on neid veel jäänud migreerida.

Arenduse kontekstis oli meil ilmselt aasta üllatuseks vajadus arendada senise kommertsplatvormi asemel ettevõttele oma varundustarkvara, mis andis ootamatult kiirelt väga hea tulemuse. Aastaga jõuti arenduse algusfaasist meie peamise produktsioonis oleva tööriistani ja pakuti lahendust nii mõnegi tundliku intsidendi korral.

Pilt varunduse ülevaatest
Varundussüsteemi ülevaade uueneb reaalajas

Meie avaliku API kasutus kolmekordistus aasta jooksul. Selle kasvu üle on meil jätkuvalt hea meel. API dokumentatsioon on muide uuenenud, kuid paikneb jätkuvalt aadressil: https://api.zone.eu/v2

Rääkides tundlikest intsidentidest ja halvimaks valmistumisest, siis sügisel pidime operatiivselt tegelema üle-Euroopalistele väljapressimisele orienteeritud teenustõkestusründe riskide maandamisega, kuna need võtsid sihikule ka meie kliente. Sisuliselt õnnestus meil nädala jooksul hankida lisaks meie kohapealsetele kaitseseadmetele juurde veel väliseid tõrjeteenuseid, tõsta ühenduste läbilaskevõimeid kus vaja ning lisada Eestisse neljas IP transiidi ühendus. Selles osas tuleb taaskord tunnustada häid partnereid, kellele saame raskel hetkel toetuda.

Meie turundusosakond pakkus silmarõõmu terve aasta, läbi elurõõmsate kampaaniate Zone eeliste ja teenuste kohta. Kellel siis ei aktiveeruks märksõnade “arbuusimees”, “postkasst” või “ostlev dinosaurus” peale kohe visuaalne ajusagar 🙂

Ühes mõttes ujusime eelmisel aastal kindlasti peavoolule vastu, füüsiliste kontoripindade koomale tõmbamise asemel, kujundas minu hea kolleeg Martti omaenda väikeste kätega meie kontorile uue laienduse, et pakkuda inimestele rohkem võimalusi koosviibimiseks ja meelelahutuseks. Nüüd ootame kannatamatusega, et saaksime lõpuks ometi seal kõik jälle kokku.

Hoidke ennast!

Serveriteenuste iseteeninduse värskem ilme

Zone serveriteenuste haldusliides läbis kõikehõlmava värskenduse, muutudes taas kasutajasõbralikumaks, kiiremaks ja turvalisemaks.

Kaasaegne, heatasemeline tarkvaraarendus on protsess, mille käigus tarkvara meisterlike arendajate kätes järjepidevalt täiustub. Kahjuks kipub sellega kaasnema asjaolu, et “lindilõikamist” ja tähistamist on vähem. Seepärast ei saa kasutamata jätta võimalust, et pöörata tähelepanu ühele olulisele verstapostile meie serveriteenuste haldusliidese arenduses.

Kuna meid teatakse robustsete, askeetlike ja utilitaarsete süsteemide loojana, siis on seekordne uuendus tähelepanuväärne sellega kaasneva visuaalse virgutuse tõttu.

Oma varasemates postitustes olen viidanud sellele, et Zone arendusmeeskond on täienenud süsteemide front-end’ile  pühendunud liikmetega ja seetõttu saavad esteetika ja kasutatavus meil senisest suuremat tähelepanu.

Siin mõned näited välimuse uuest viimistlusest.

Serveriteenuste iseteeninduse avalehe ekraanipilt
Serveriteenuste avaleht
Postkasti haldamise ekraanipilt iseteenindusest
Postkasti haldamine
Veebiserveri seadistamise ekraanipilt iseteenindusest
Veebiserveri seadistamine
Redis andmestruktuuri seadistamise ekraanipilt iseteenindusest
Redis andmestruktuuri seadistamine

Järgnevalt põgusalt sellest, mis on muutunud.

Kasutatavuse osas on peamised uuendused:

  • adaptiivsus mobiilsete seadmetega on parem (ja paraneb veelgi);
  • navigatsioonimenüüd on muutunud loogilisemaks;
  • navigatsioonisüsteemi lisandus külastatud lehtede ajalugu (“breadcrumbs”);
  • meiepoolset modaalakende kasutamist on märkimisväärselt vähendatud;
  • enimkasutatavad funktsionaalsused on rohkem esile tõstetud;
  • esiplaanilt on “taustale” üle viidud hulk peenseadistusi, mis algajaid kasutajaid hirmutasid või segadusse ajasid.

Kasutajaliidese kiirusele aitavad kaasa:

  • arendusraamistiku tasandil toimuv lehtede puhverdamine;
  • aja jooksul üleliigseks muutunud CSS ja JavaScripti hülgamine;
  • raamistike ja teekide kaasaegsemad versioonid.

Turvalisust parandavad seekord:

  • uued CSRF (Cross-Site Request Forgery) ennetamise lahendused;
  • uued SQL päringute süstimise vastased lahendused;
  • uued JavaScript-i ja CSS-i piirangud;
  • põhjalikult on üle käidud HTTP turvapäised;
  • salasõnade turvalisust hindavad “paroolimeetrid” said ühtlustatud ja laiemalt kasutusele;
  • läbivalt on suurem rõhuasetus TLS’iga kaitstud funktsionaalsustel ja ka FTP kontod lisatakse vaikimisi TLS kasutamise nõudmisega.

Üle ega ümber ei saa siiski ka uutest või paranenud funktsionaalsustest:

  • ülevaatelehele ilmus serverile lisatud domeenialiaste nimistu;
  • veebipõhine FTP klient, mille abil serveris faile hallata asendus senisest lihtsama ja kiiremaga;
  • lihtsustus serveri haldamise ligipääsu jagamine;
  • SSH võtmete haldamise funktsionaalsus paranes ja lisandus PEM (Putty) vormingus võtmete lisamise võimalus (konverteerime need automaatselt OpenSSH vormingusse);
  • DNS haldus hakkas hoiatama kasutajat, kui tolle nimeserverikirjed viitavad kuhugi mujale, aga muutust proovitakse teha meil;
  • süsteemse perioodilise töö (crontab) lisamisel on nüüd võimalik valida ajatsooni;
  • PM2 hakkas kuvama rakenduse käivitamise reaalset käsurida;
  • Nutika Privaatserveri platvormi kasutajad hakkavad nägema oma serveri kohta täpseid Grafana põhiseid graafikuid
  • ja mitmed väiksemad parandused/täiendused siin ja seal.

Suur tänu kõikidele osapooltele suure tehtud töö eest 🙂

Riik nõuab tegelikult turvaauku ka e-posti

Vaid kõige pühendunumale puhkajale võis mõne nädala eest jääda märkamata põgus “torm”, mis järgnes ajakirjanduse tähelepanekule, et siseministeerium soovib elektroonilise side seaduse sõnumsidet puudutavatesse nõudmiste hulka sokutada riiklikku turvaauku.

See kohustaks justkui Skype’i ja WhatsApp’i sarnaseid teenusepakkujaid varustama oma rakendusi tagauksega (loe: turvaauguga), mis laseks kriminaalmenetluse raames korrakaitseorganid ligi nende kasutajate omavahelise krüpteeritud sõnumite vabatekstile (Eesti Rahvusringhääling: ”Siseministeerium soovib krüpteeritud sõnumirakendustesse tagaust”).

E-post

Infotehnoloogia-, side- ja õigusspetsialistide reaktsioon on pea sajaprotsendiliselt olnud mõttelt sarnane – selline tagauks ei ole ühestki aspektist hea mõte (ERR: “Peeter P. Mõtsküla: tagauksega krüptoside — rumal ja õigusvastane idee”, “Rainer Ratnik: neli põhjust, miks tagaukse lubamine pole mõistlik”, Kaimar Karu: küberturbeteatri kordusetendus).

Nendele spetsialistide poolt juba esitatud seisukohtadele on raske midagi uut ja väärtust loovat lisada, kuid mulle jäi eelnõu seletuskirja ja algset Euroopa Komisjoni direktiivi lugedes siiski silma üks asjaolu, millele keegi seni konkreetset tähelepanu veel juhtinud ei ole:

see seaduseelnõu puudutab oma tänases sõnastuses ka e-posti.

Nimelt sedastab Eesti seaduseelnõu seletuskiri järgmist:

“ESS §-i 2 täiendatakse punktiga 91, kus sätestatakse isikutevahelise side teenuse mõiste, mis tuleneb sidedirektiivi artikli 2 punktist 5. Isikutevahelise side teenus on teenus, mis võimaldab isikutevahelist teabevahetust ja see jaguneb omakorda kaheks:

1) numbripõhine isikutevahelise side teenus –tavapärane häälkõne kahe isiku vahel (nt telefoni-, mobiiltelefoniteenus, Skype kõne);

2) numbrivaba isikutevahelise side teenus –igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja grupivestlused (nt FB Messenger, Skype messenger jt).”

See tähendab, et tagauste loomist puudutavad nõudmised, ei puuduta mitte ainult “eksootiliste nimedega” rakendusi, mille loetlemine paneb seni suure osa ühiskonnast õlgu kehitama, vaid ühiskonna kõige populaarsemat isikutevahelise side teenust: e-posti.

Tõsi, e-post on vana ja robustne tehnoloogia, mille standardite esialgsetes versioonides ei pööratud turvalisusele kuigipalju tähelepanu, kuid aastate jooksul on neid täiustatud paljude funktsionaalsusetaga, mis on seda olukorda paljuski parandanud ja nüüd on krüptograafia muutunud e-posti pea lahutamatuks osaks. Seda kindlasti nendes teenuse osades, mida haldavad teenusepakkujad. On tõsi, et suur osa lõppkasutajatest ei ole e-posti turvalisusele seni väga suurt tähelepanu pööranud.

Ka Zone on arendanud omal väiksel kombel e-posti kui platvormi arengut ja turvalisust, panustades näiteks sellistesse platvormidesse nagu ZoneMTA (https://github.com/zone-eu/zone-mta ja Wildduck IMAP (https://github.com/nodemailer/wildduck). Mõlemad on valminud e-posti võluri Andris Reinmani taktikepi all ja demonstreerivad innovatsiooni, mida ka Eestis on võimalik selles väga spetsiifilises valdkonnas teostada.

Meie plaanides on kindlasti jätkata panustamist arendustesse, mis ühel hetkel võiks ju kulmineeruda sellega, et e-post oleks vaikimisi palju konfidentsiaalsem tehnoloogia, kui ta on seda täna, tänu sõnumite läbivale vaikimisi krüpteerimisele.

Kasutajatel on täna selleks endapoolne võimalus olemas, näiteks läbi PGP juurutamise, kuid selle kasutuselevõtu künnis on nii kõrge, et selle murrangut massidesse me vaevalt kunagi näeme, kui teenusepakkujad seda kõvasti allapoole ei too.

Mõte sellest, et peaksime siis nõudma arendajatelt ja uuendajatelt oma loomingu määrimist kohustuslike turvaaukudega, on pehmelt öeldes vastik.

Tõenäosus, et selline arendus toimub just mõne meiesuguse väikese kontori juures, on seejuures ebaproportsionaalselt suur. Nimelt erinevalt hiiglaslikest teenusepakkujatest, kes teenivad kasumit oma klientide kirjade sisu nägemisest (suunates nende baasil reklaame või koostades kasutajate kohta profiile), meid see absoluutselt ei huvita.

Aus tõdemus on, et minu käsi tõrguks arendajaile ette kirjutamast, et selliste projektide terviklus ja usaldusväärsu tuleks kompromiteerida, sest keegi on riigis teinud rumalaid otsuseid. Tõenäolisem on, et see osa innovatsiooni jääks siis kas üldse tegemata või tehtaks seda siis väljaspool Eestit. Millest oleks kahju.