Mis on tagasilingid ja kuidas need aitavad sinu kodulehel veebimüras silma paista?

Tagasilinkidel (inglise keeles backlink) on veebilehtede silmapaistvuse ja usaldusväärsuse määramisel oluline roll. Kodulehtede haldajatel on võimalik eduka tagasilinkide strateegiaga oma veebilehe käekäiku oluliselt parandada. Käesoleva blogipostiga vaatamegi üle, mis on tagasilingid ja mida saad sina ära teha, et neid hankida.

Tagasilingi kontseptsioon on päris lihtne: tegu on veebilehel oleva lingiga, mis viib mõnele teisele lehele. Kui näiteks mõni leht internetiavarustes lingib sinu kirjutatud blogi, siis see link viitab sinu kodulehele tagasi. Mõistagi võid ka sina ise sarnaselt enda lehel teistele kodulehtedele viidata.

Google ja teised otsingumootorid omistavad tagasilinkidele suure tähtsuse. Mida autoriteetsemad on lehel olevad lingid, seda kvaliteetsemaks hindab otsingumootor antud veebilehte. See on eriti oluline SEO seisukohalt: kui soovid Google’i otsingutes esimeste seas esile tõusta, siis pead mõtlema tagasilinkidele, mis aitavad sinu veebilehel silma paista.

See tähendab mõistagi, et kõikide linkide väärtus ei ole otsingumootori silmis samaväärne. Sinu veebilehel aitab konkurentsis silma paista usaldusväärsete tagasilinkide kasutamine, kuid ka see, kui kõrge kvaliteediga lehed lingivad sinu veebilehe sisu. Lehe usaldusväärsus võib sõltuda näiteks selle populaarsusest: regulaarselt külastab veebilehte suur hulk inimesi tõenäoliselt põhjusega. Veebilehe väärtuse tirib mutta näiteks spämm, mis ei paku külastajatele mitte midagi väärtuslikku.

Lisaks veebilehe usaldusväärsuse ja märgatavuse suurendamisele on tagasilinkidel sinu veebilehele veel üks oluline positiivne mõju. Kui sinu lehte lingib mõni populaarne ja laialdaselt usaldatud veebikeskkond, siis see võib tuua sinu lehele märkimisväärselt liiklust. Külastajate voolavusest sõltub ka omakorda, kui soosivalt või taunivalt otsingumootor veebilehtedesse suhtub.

Veebilehtede kvaliteedi määravad otsingumootorite algoritmid. Google’i otsingualgoritmide kohta leiad rohkem infot siit.

Kuidas tagasilinke hankida?

Enda lehe haldajana ei ole sa tõenäoliselt valmis lisama oma lehele linki mistahes veebilehele. Samamoodi pead sina ennast tõestama teiste lehtede haldajatele enne, kui lingid sinu veebi jõuavad nende kodulehtedele. Kuna linkida soovitakse enamasti ikka kvaliteetset ja kaasahaaravat sisu, siis sellest alustamegi.

Kui soovid, et sinu lingid jõuaksid kõrgelt hinnatud veebilehtedele, siis loo sisu, mis sellistele lehtedele huvi pakub. Kui kirjutad näiteks kvaliteetseid blogipostitusi, mis vastavad inimeste küsimustele või lahendavad ära olulisi probleeme, siis suureneb tõenäosus, et sinu tekstide vastu tunnevad huvi ka teiste veebilehtede haldajad. Sina ise jagad ju samuti eelkõige kvaliteetset sisu ning sama teevad ka teised.

Halb mõte ei ole ka ise teha mõnele teisele veebilehele külalisautorina kaastöid. Nii saad teksti lisada linke enda kodulehele, et lugejatele näidata, millega antud teksti või muu teose autor täpsemalt tegeleb. Muidugi on samas valdkonnas tegutsevate veebikeskkondade haldajatega koos töötamine ja kontaktide loomine igal juhul hea idee.

Alati tasub silm peal hoida konkurentide tegevusel. Mine nende veebilehtedele ja uuri välja, milliseid tagasilinke kasutatakse. Nii võid saada kasulikke ideid, mille peale sa ise võib-olla mõelnud ei olekski.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Uus väljakutse: võitlus terrorismiga

See oli umbes 20 aastat tagasi, kui maailma ekraanidel vägivallatses esmakordselt kõikide terroristide hirm, CTU agent Jack Bauer.

Täna, 7. juunil 2022. aastal, tõusis päike maailma kohal, milles võitlusesse rahvusvahelise terrorismiga on kaasatud Zone sarnased veebimajutusteenuste pakkujad. Nimelt hakkas kehtima Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisuga.

See määrus näeb ette, et iga veebimajutusteenuse pakkuja eemaldab või blokeerib oma serverites võimaliku terroristliku sisu hiljemalt ühe tunni (!) jooksul, pärast pädevalt asutuselt eemaldamiskorralduse saamist.

Kujundlikult on nüüd igal Euroopa Liidu liikmesriigis terrorismiga võitleval asutusel “nupp”, mida vajutades ei helise telefon Keither Sutherlandi näo ja häälega superagendi öökapil, vaid Zone valvetehniku padja kõrval. Kuid sarnaselt telesarjale “24” hakkab siiski sellest hetkest kell armutult sekundeid allapoole lugema.

Eestis sai selle “nupu” endale Kaitsepolitseiamet – eeldame, et see saab neil oma uues majas aukohale, nagu “Batphone”, mida maskistatud superkangelase väljakutsumiseks kasutada.

Kuidas see kõik tööle hakkab, on täna raske täpselt ennustada, sest Eesti pole veel vajalikke seadusandliku raamistiku parandusi suutnud kehtestada.
Vajalikke infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muudatusi vedas meil Siseministeerium, aga viimase juht löödi just valitsusest aplombiga minema – vaevalt sel kogu protsessile positiivne mõju on.

Kuna aga Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad, siis praktikas peavad teenusepakkujad määruse mõttest täna juba lähtuma, kasvõi improviseerides. Nõuete mittetäitjaid võib nimelt oodata trahv, mis paneks mängu 40 000€ või koguni 4% kogu ettevõtte käibest.

Õnneks ei tähenda valdavale enamusele meie klientidest selline areng tõenäoliselt midagi, kuid suurematel sisuloojatel tasub see nüüd oma riskihinnangutesse sisse arvestada, eriti kui sisu loomine on usaldatud kasutajate kätesse.

Kohustus ööpäevaringselt tunni aja jooksul reageerida ei jäta nimelt veebimajutajatele erilist kaalutlusruumi või -aega. Kui kellegi veebis hakkab juuri ajama terroristliku sisu “vähkkasvaja”, siis ei pruugi selle eemaldamine tunni jooksul kirurgi skalpelliga olla võimalik, vaid ees ootab jackbauerlikult kindla käega amputatsioon, mille sooritab Zone valvetehnikust superagent.

Seepärast soovitame oma teenuste kasutajatele varakult selgeks teha, et sisul, mis

  • ärgitab kedagi kaasa aitama või toime panema terroriakte
  • ärgitab osalema terrorirühmituse tegevuses
  • õhutab või propageerib terroriaktide sooritamist (näiteks ülistades või õigustades terroristlikku tegevust)
  • annab juhiseid rünnakute läbiviimiseks ja suuniseid selleks vajalike vahendite kohta

ei ole teie veebikeskkonnas asja.

Eriline .EE: kodumaise domeeni lugu ehk 30 aastat ilu ja valu

3. juuni 1992. Noor Eesti Vabariik astub oma esimesi samme iseseisvuse raskel kuid joovastaval rajal. Poes kehtib viimaseid nädalaid veel rubla ning loetud päevade pärast avab oma väravad tuliste üheksakümnendate anti-sümboliks kujunev metalliekspordifirma. Raadioeetrit on juba paar kuud valitsenud Ivar Vigla palaga „Soome” ning esimest korda üle aastakümnete astub Kadriorus pallimurule taas Eesti jalkakoondis. Ajalooline jalkamäng Sloveeniaga jääb 1-1 viiki…

See, et samal päeval sünnib .EE domeen, jääb kogu selle kireva virr-varri varju, sest ilmselt pole meedias tol hetkel kedagi, kes sellest sündmusest üldse midagi kirjutada taipaks. Ajakirjandus keskendub hoopiski tolleks hetkeks ummikusse jooksnud Eesti-Vene läbirääkimistele, mis siiski mitte väga kauges tulevikus päädib Vene vägede väljaviimisega Eestist.

Sõna „Internet”, mis täna on meie huultele ja näppudesse kulunud iseenesestmõistetavusena, kõlaks tolleaegsetele kõrvadele millegi esoteerilise, kauge ja suisa hirmutavana. Ajal, mil sõnumite saatmine kohmakate mobiiltelefonidega polnud isegi veel teemaks, helistati teineteisele lauatelefonidega, popimad ja jõukamad saatsid omavahel fakse ja vöödel piiksusid esimesed piiparid.

Kõigele vaatamata leidub tehnoloogia- ja teadussektoris entusiastlikke inimesi, kes omades visiooni, panevad veereva lumepallina Eestis tööle esimesed püsiühendused võrgus. Selle taga on Küberneetika Instituut ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), mida esindavad isa-poja tandem Endel ja Jaak Lippmaa. Just neil õnnestubki Interneti katusorganisatsioonilt Internet Assigned Numbers Authority (IANA) välja võidelda Eesti Vabariigi nimel .EE tippdomeen. Algab uus ajastu, algab Eesti Interneti ajastu.

.EE domeeni juurnimeserver pannakse käima siiski juulis 1992, mil hakkavad tööle ka esimesed domeenid nagu kbfi.ee, postimees.ee, ebc.ee, org.ee jt.

Nagu kõige muuga tol tormilisel ajal, on ka .EE domeeni esimesed sammud piinarikkad. Seda teemat jäävad veel pikkadeks aastateks saatma tulised vaidlused ja vastasseisud, piike lennutatakse karmide reeglite suunas: domeen on küll tasuta, kuid juriidilised isikud said esitada taotluse vaid ühele .EE domeenile, eraisikud pidid sellest aga suu puhtaks pühkima ja leppima PRI.EE kujulise domeeninimega.

Ehkki domeenidega seotud sisulise igapäevatööga tegeleb riigieelarve toel Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, on kodumaise tippdomeeni ametlikuks administraatoriks jätkuvalt eraisikuna akadeemik Endel Lippmaa. Netikogukond peab seda liialt autokraatlikuks ja nõuab ühe häälekamalt muutusi. Pööre saabub ajal, mil .EE domeen on saanud 18-aastaseks: 5. juulil 2010 toimub kauaoodatud ja pikalt ette valmistatud domeenireform ning domeeniregistrit hakkab haldama Eesti Interneti Sihtasutus.

Selleks hetkeks on on registreeritud kokku 75 000 .EE domeeni.

Uue korra aluseks võetakse mujal maailmas levinud ja hästitoimiv kahetasemeline mudel, kus registreerijaid hakkavad teenindama registripidajad. Teiste seas ka 1999. aasta detsembris loodud Zone.ee, kes omab ulatuslikku kogemust .EU domeeni käivitamisega ja mille registripidaja ta aastast 2005 on. Uus kord domeenide arvule enam piiranguid ei sea ning .EE domeeni saavad edaspidi registreerida ka eraisikud, lisaks laieneb registreerimise võimalus ka välismaalastele.

Domeenireformile järgnenud esimesed aastad on taaskord konarlikud: vaieldakse sihtasutuse töö juhtimise, tegevuse sihipärasuse ning hinnastuse teemadel. Kodumaisel domeenil on nimelt nüüd hinnasilt, mis leiab nii pooldajaid kui ka vastaseid. Aja jooksul need vaidlused siiski vaibuvad ning asenduvad kogukonna kaasatuse tõttu asjaliku debati ja diskussiooniga. Zonel on olnud siin kaasa rääkida suur roll, tänu millle usaldavad teda tervelt pooled .EE domeeni registreerijad.

Juuni 2022. Meie armas kodumaine domeen saab 30-aastaseks. Võib julgelt öelda, et aastatega on asjad paika loksunud ning nii vanus kui ka läbielatud kogemused on andnud meie domeenile üksjagu tarkust ja stabiilsust. Selle kinnituseks on tema jätkuv populaarsus: nimelt on loenduris täna juba enam kui 151 000 registreeritud .EE domeeni.

Palju õnne, .EE!

P.S. Vahetult peale selle blogiposti avaldamist saabus kirjutaja postkasti igati asjakohane ning .EE domeeni ajalugu veelgi enam avardav kommentaar toonaste protsessidega vahetult seotud spetsialistilt. Avaldame tema nõusolekul selle alljärgnevalt.

“.EE teekond ei olnud sugugi mitte ühesammuline. Esimene samm oli veel ajal, kui Eesti oli Nõukogude Liidu koosseisus, kui tekkisid aadressid lõpuga xxx@yy.ew.su. See oli veel UUCP e-maili ja moodemitega helistamise ajastu.

Kui tekkis püsiühendus, siis kuidagi ilmselt suht automaatselt Jaak Lippmaa pakkus John Postelile, et nüüd oleks aeg registreerida ka Eesti riigile tippdomeen. Et registreeriks siis selle .EW top level domeenina ära. John Postel registreeriski.

Järgmise nädala-paari jooksul, kui veidi rohkem inimesi sellega kokku puutus, tuli neile meelde, et top-level domeenid on ikkagi mingi ISO ALPHA-2 standardi alusel välja mõeldud ning peaks vastama selle standardi järgi maa koodidele. Ja nii umbes kaks nädalat peale esimest Eesti top-level domeeni registreerimist muudetigi see ekslik .EW ära .EE-ks.”

Milline veebimajutusteenuse pakett mulle sobib?

Kuigi Zone veebimajutusteenuse pakettide vahel valimine on tegelikult väga lihtne ja kasutaja saab teenuspaketti vajadusel alati ka muuta, siis on meie klientidel aeg-ajalt teenuse kohta küsimusi tekkinud. Käesolevas kirjatükis oleme kokku pannud enamlevinumad päringud ja loodame nendele nüüd vastuseid andes, et need aitavad sul kõige õigemat valikut kergemini teha.

Kas ma saan ühe veebimajutuspaketi piires majutada ka rohkem kui üht veebilehte?

Jah. Oletame, et oled registreerinud domeeni vanaraualadu.ee ning sidunud selle Zone veebimajutuspaketiga, mis näitab veebis mingit kindlat sisu. Nüüd registreerid veel aga domeeni keevitusnipid.ee, mida tahad näitama panna hoopis teistsugust sisu, aga ei soovi osta juurde uut virtuaalserveriteenust. Sellises olukorras saad vanarauladu.ee serverisse luua alamdomeeni keevitusnipid.vanaraualadu.ee ning panna domeeni keevitusnipid.ee nn. aliasena suunduma sellele alamdomeenile. Kusjuures külastaja brauseri aadressiriba näitab domeeni keevitusnipid.ee.

Selline lahendus võimaldabki ühe serveriteenuse piires tekitada lõputult alamdomeene, mis kõik näitavad veebis erinevat sisu. Alamdomeenide arv kõigis kolmes veebimajutuspaketis on piiramata.

Siiski tahaks tähelepanu juhtida ühele olulisele momendile seoses aliastega. Nimelt mida enam neid on, seda suurem on ka turvarisk virtuaalserverile tervikuna. Kahjustades üht aliastest võib pahalasel tekkida ligipääs kogu kliendi virtuaalserveris olevale ressursile. Selle vältimiseks soovitamegi iga eraldi domeeni riskide maandamise huvides siduda eraldi veebimajutuspaketiga.

Aliaste kohta saad huvi korral lähemalt lugeda siit.

Mitu e-posti kontot saan luua ja kui suur on üks postkast?

Individuaalse postkasti suurus sõltub valitud paketist. Kui paketis I mahutab üks postkast maksimaalselt 8GiB jagu kirju, siis paketil II on see maht 12GiB ning paketil III 16GiB. Kõiki neid pakette ühendab see, et postkastide üldarvule piiranguid seatud pole. Kui su postkast peakski hakkama täis saama, siis saadame sulle aegsasti meeldetuletuse ning seejärel on sul võimalus juba valida: kas muuta olemasolev veebimajutuspakett võimsama paketi vastu või võtta individuaalse e-posti tarbeks kasutusele hoopis Premium või Ultimate postkast. Nende puhul rakendub aga väike lisatasu, kuid need postkastid omavad individuaalset kettamahtu (vastavalt 50GiB ja 100GiB), mis ei sõltu veebimajutuse teenuspaketist.

Zone veebimajutusega kaasneva e-posti kohta saad lähemalt lugeda siit.

Kas Zone serverid on ka kiired ehk kui palju mu veeb kiiremaks läheb, kui teile kolin?

Serveriteenuse kiirustele oleme aastate jooksul väga palju tähelepanu pööranud ning teinud omaltpool kõik selleks, et meie kliendid saaksid oma veebide ja e-poodidega konkurentidele vaid tagatulesid näidata. Meeles tasuks kindlasti pidada aga seda, et hoolimata meie poolt parima teenuse nimel peensusteni tuunitud riist- ja tarkvarast, sõltub mistahes veebilehe kiirus paljuski ka sellest, kuidas on see kliendi enda poolt ehitatud ning optimeeritud.

Kuldreegel ütleb, et hea veebisait avaneb alla 1 sekundi, selle esileht jääb alla 1 megabaidi ja koosneb vähem kui 100st failist. Kui see tingimus on täidetud ning kodulehe tööd ei pidurda aegunud skriptid või kahtlased pluginad, siis töötab su veeb meie veebimajutuses nagu unelm.

Oma olemasoleva veebilehe kiirust saad sa soovi korral testida siin.

Kas ma saan Zone virtuaalserveris ka veebipoodi majutada?

Jah. Võimekus majutada ning jooksutada veebipoodi on olemas kõikides meie pakettides. Kuid ära unusta, et veebipoed on väga erinevad. Kui sinu turu-uuringud ja äri eelanalüüsid ütlevad, et sinu toodetele hakatakse potentsiaalselt tormi jooksma, siis tasub selleks valmis olla ning toetada oma veebipoodi kõige võimekama paketiga.

Kui sa aga veel ei tea, kui suuri rahvahulkasid su virtuaalne pood teenindama hakkab, siis saad seda julgelt eeltestida ka meie odavaima paketiga, kuid arvesta, et laivimineku järgselt on soovitav see üle tõsta vähemalt odavaimast järgmisele paketile. Taaskord – paketti saad igal hetkel ka muuta. Nii suuremaks kui ka väiksemaks.

E-poe majutamise kohta Zone veebimajutuses saad lähemalt lugeda siit ja siit.

Kas te olete pilves ehk mis asi on Zonecloud?

Jah ja ka sina hakkad seal olema, kui kasutad Zone veebimajutust. Zonecloud on justnagu „väline” kõvaketas sinu mistahes failide tarbeks ning sellele on ligipääs nii arvutist kui ka nutiseadmetst. Kõigil, kes kasutavad meie veebimajutusega kaasnevat e-posti, on automaatselt kaasas ka Zonecloudi konto.

Kui soovid Zonecloudi kohta rohkem teada saada, siis loe siit edasi.

Milliseid maksevõimalusi saan installida?

Zone veebimajutuse paketid võimaldavad paigaldada kõiki enimkasutatavaid maksevõimalusi. Kõik paketid toetavad pangalinke, krediitkaartide lahendusi aga ka näiteks PayPali, Apple Payd ja Google Payd. Soovitame konsulteerida mõne tuntuma digimakseid haldava ettevõttega nagu näiteks Maksekeskus, EveryPay ja Montonio ning leida oma veebile parim lahendus.

E-poele makselahenduste lisamise kohta on olemas põhjalik videojuhend siin.

Kas HTTPS’i saab ja kas sertifikaat on tasuta?

HTTPS ühendus ja tasuta Lets Encrypt sertifikaat on meil veebimajutuse hinna sees kõikides pakettides ning aktiveerimine toimub automaatselt niipea, kui meie juures avatakse virtuaalserveri pakett.

Loe lisa siit.

Millisel määral ja kuidas on mu andmed Zone serverites kaitstud?

Suhtume väga tõsiselt infoturbesse ning seda nii serverite kui ka isikuandmete tasemel. Oleme joondanud oma infoturbe põhimõtted standardiga ISO27001:2014
Meie veebimajutuse serverite tarkvara uuendatakse keskmiselt kord kuus, mis tagab serverite töökindluse ja tarkvara kaasaegsuse kliendi ressursside parimaks kaistmiseks.

Isikuandmete kaitse osas järgime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2016/679 (General Data Protection Regulation ehk GDPR).

Täpsemalt saad selle kohta infot siit.

Kas te arendate ja ehitate mulle veebi ka valmis?

Zone veebide arendamisega ei tegele, sest keskendume oma spetsialiteedile, milleks on serverimajutus. Kitsamale valdkonnale spetsialiseerumine annab võimaluse meil areneda väga konkurentsirohkes situatsioonis ning pakkuda pidevalt turule parima kvaliteediga veebimajutust, meili platvormi ja muid lisateenuseid, mis tagavad tõrgeteta infrastruktuuri töö, kus su veebid jooksevad.

Oleme koondanud meie partnerite lehele veebiarendajaid, e-turunduse, SEO- ja muid agentuure, kes tunnevad meie platvormi läbi ja lõhki ning oskavad selle peal arendada parimaid veebe ning pakkuda sulle ladusaimaid lahendusi oma veebi- või sotsiaalmeedianäo kujundamisel.

Leia endale parim koostööpartner või hakka ise Zone partneriks siin.

Aga mis vahe on virtuaalserveril ja domeenil? (Jah, seda küsitakse meilt endiselt.)

Kõige paremini selgitab domeeni ja serveriteenuse ehk veebimajutuse erinevuse ja omavahelise seose lahti lihtne võrdlus meie igapäevaelust: domeeninimi on nagu sinu telefoninumber ja serveriteenus on telefon. Tänu numbrile oled sa helistajale telefoni abil kättesaadav, ilma numbrita on aga telefon võrdlemisi kasutu. Sama on ka domeeni ja serveriga. Registreerides vaid domeeni on see sul lihtsalt kirjena meie süsteemis olemas, kuid kui sa soovid seda ka kasutama hakata ehk näidata oma veebilehte ja saata ning vastu võtta e-posti, siis tuleb domeen siduda serveriteenusega.

Millise paketi ma siis valima peaksin?

Enne paketi valimist tee endale selgeks, millised on su reaalsed vajadused ja ootused. Kui sa ise arendaja pole, siis konsulteeri kindlasti ka oma veebilehe arendajaga, kes aitab sul orienteeruda sinu vajaduste ning meie veebimajusteenuste poolt pakutavate võimaluste rägastikus.

Kui sul puudub varasem kogemus oma ärile kodulehe või veebipoe loomisel, siis oma esimese veebiprojekti käivitamiseks piisab täiesti paketist I. Äri, külastajate, mahtude ja nõudluse kasvades saad sa alati oma paketti vahetada suuremate ja veelgi rohkem ressurssi ning võimalusi pakkuvate teenuspakettide vastu.

Seega: mõtle küll suurelt, kuid alusta tagasihoidlikult.

Teeme selgeks: mis asi on HTTPS ja miks peaks selle enda kodulehele lisama?

Tõenäoliselt on sullegi mõnda veebilehte külastades brauseriribalt silma jäänud, et sellesama saidi aadressi alguses on kunagise standardi “HTTP” asemel “HTTPS”. Tavalisele internetikasutajale ei pruugi see suurt midagi öelda, ent tegelikkuses on tegu ühe olulisima turvalisust puudutava elemendiga veebis.

Mida kujutab endast HTTPS, miks see oluline on ja kuidas seda oma kodulehele lisada?

Turvalisem ja lihtsasti leitavam veeb

Mõistagi liigub erinevatest kodulehtedest ja e-poodidest läbi väga palju tundlikku informatsiooni ja on enesestmõistetav, et päris igaüks ei tohiks seal olevatele andmetele ligi pääseda.

Siin tulebki mängu HTTPS, mis tagab turvalise andmete edastamise. Sisuliselt krüpteerib see saadetava info ära taolisel viisil, et ainult selle vastuvõtja saab seda näha. Kui veebilehel puudub HTTPS tugi, siis tähendab see seda, et kogu internetis liikuv info on avalik ja sellele pääsevad ka kõrvalised osapooled lihtsa vaevaga ligi.

Osad brauserid isegi näiteks hoiatavad külastajat veebilehtede eest, mis ei kasuta krüpteeritud ühendust.

Inimesed on internetiturvalisuse osas üha teadlikumaks saanud, mistõttu on HTTPSi lisamine iga äriga seotud veebi jaoks ülimalt tähtis, sest nii tagad enda klientidele kindlustunde, et nende isiklikud andmed kellegi teise kätte ei satuks.

Samuti mõjutab HTTPS-i olemasolu ka suuresti SEO-d. Nimelt tõstavad paljud otsingumootorid tahapoole need veebisaidid, mis ei kasuta turvalist ühendust. Mõnel juhul võidakse see üldsegi blokeerida otsingutulemustest.

Kuidas HTTPS oma kodulehele lisada?

HTTPS-i lisamine kodulehele ei nõua õnneks spetsiaalseid IT-alaseid teadmisi ning sellega saab hakkama peaaegu igaüks. Kui sinu veebilehte majutab Zone, siis ei pea isegi muretsema selle pärast, sest seal on kõikidel uutel veebidel aktiveeritud Let’s Encyrpti automatiseeritud sertifikaaditeenus, mida kasutatakse HTTPS-i pakkumiseks. Küll aga võib veebirakenduse seadistamine vajada pisut seadistuste muutmist ja teatavatel juhtudel pisiparandusi koodis. Kui peaksid hätta jääma, siis küsi julgesti abi meie klienditoelt.

Kui su veebilehel ei peaks mingil põhjusel veel HTTPS tuge olema, siis selle aktiveerimine on ülimalt lihtne. Let’s Encrypt sertifikaadi tellimine virtuaalserverisse on võimalik läbi serveri halduse menüüst Veebiserver -> Let’s Encrypt. Lahtrist vali hosti nimi” võta oma domeeninimi ja klõpsa “Genereeri Let’s encrypt sertifikaat”. Ja 15 minuti möödudes võimaldabki sinu veebiserver edaspidi HTTPS ühendusi.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.