Kas lihtsama kodulehe loomine on teostatav, kui puuduvad eelnevad teadmised?

Aastal 2022 võib juba julgelt väita, et koduleht on muutunud iga ettevõtte jaoks niiöelda visiitkaardiks, ilma mille olemasoluta ettevõtet justkui ei eksisteerigi. Kui aga tulebki plaan luua enda ettevõttele veebileht, siis millest peaks alustama? 

Esmalt on mõistagi tähtis enda jaoks läbi mõelda see, millist eesmärki koduleht hakkab täitma. Sellest sõltuvad suuresti ka järgmised valikud ja otsused. Toome alljärgnevalt ära mõned põhipunktid, millega kodulehe loomisel arvestada tuleks.

Alusta domeeni registeerimisest

Kodulehe loomisega saab tänasel päeval hakkama sisuliselt iga inimene, kel on natukenegi rohkem pealehakkamist. Küll aga tuleb sealjuures pisut aega ja kannatust varuda. Loomulikult on alati võimalus ka kodulehe valmistamise eest maksta mõnele teisele ettevõttele, ent oluliselt taskukohasem on seda ise teha. Kuidas siis ikkagi ise veebileht luua?

Kõigepealt tuleks registreerida domeen, millest saab ühtlasi sinu kodulehe nimi. Reeglina on selleks ettevõtte enda nimi, kuid muidugi ei pea olema. Domeeni registreerimine on üpriski lihtne protsess, mis ei nõua inimeselt kuigi palju aega ja teadmisi.

Seda saab mugavalt teha siin, kus saad ka kontrollida, kas soovitud domeen on saadaval või mitte.

Tasub veel meeles pidada, et domeeni registreerimine on tasuline. Hinna puhul mängib rolli näiteks domeenilaiend – .ee ja .com laiendite eest tuleb välja käia natuke rohkem kui .eu puhul. Keskeltläbi tuleb domeeni registreerimise eest maksta 7-15 eurot aastas. Rohkem infot hindade kohta leiab siit.

Vali oma ootustele vastav veebimajutuspakett

Domeeninimest sugugi mitte vähemtähtsam on sobivaima veebimajutuspaketi leidmine oma kodulehe tarbeks. Veebimajutus ehk virtuaalserver on platvorm, tänu millele muutub sinu domeen maailmale kättesaadavaks. Zone poolt pakutavate veebimajutuspakettide lahutamatuks osaks on ka e-posti teenus, hulgaliselt kettamahtu ning kümneid teisi kasulikke lisafunktsioone ja -featuure, mis muudavad teenuse kasutamise hõlpsaks, kiireks ja turvaliseks.

Enne paketi valimist tee aga endale kindlasti selgeks, millised on su reaalsed vajadused ja ootused. Kui sa ise arendaja pole, siis konsulteeri kindlasti ka oma veebilehe arendajaga, kes aitab sul orienteeruda sinu vajaduste ning meie veebimajusteenuste poolt pakutavate võimaluste rägastikus. Lisaks tasub kindlasti ka tutvust teha sellekohase blogipostitusega, milles me veebimajutusteenuse paketi valimisega kaasneva rägastiku pulkadeks lahti võtame.

Vali sobiv sisuhaldussüsteem

Kodulehe valmistamiseks mõeldud sisuhaldussüsteeme on internetis väga palju ning igal ühel neist omad plussid ja miinused. Sisuhaldussüsteemi valiku puhul peaks lähtuma eeskätt sellest, mida sa täpsemalt enda kodulehel teha tahad. Samuti ka individuaalsest eelistusest.

“Õige” süsteemi valimine võib esmapilgul tunduda üsnagi keerulisena, kuna eelnev kogemus nendega puudub. Hetkel on kolm suurimat sisuhaldussüsteemi WordPress, Drupal ja Joomla.

Kõige populaarsem nendest on kahtlemata WordPress, mis sobib väga hästi just nimelt algajatele. Tegu on võrdlemisi lihtsa ja mugava süsteemiga, kus on suur valik erinevaid pluginaid ja võimalusi, et luua endale meelepärane veebileht.

Drupal ja Joomla on see-eest terake keerulisemad sisuhaldussüsteemid, mis on pigem tuntumad professionaalsete arendajate seas. Kindlasti on võimalik ka algajal neid süsteeme kasutada, ent nende tundmaõppimine nõuab paratamatult rohkem aega ja vaeva. Siit saad lähemalt lugeda sisuhaldussüsteemide kohta.

Zone’is saad lisaks eelmainitud sisuhaldussüsteemidele kätt proovida mitmete teistegi tasuta ja ka tasuliste rakendustega, Zone+ valikute seas on üks populaarsemaid tasulisi rakendusi kindlasti omamaine Voog.

Jällegi on oluline meeles pidada, et sisuhaldussüsteemi kasutamine nõuab õppimist. Õnneks leiab palju abi internetist, kus tehakse samm-sammu haaval selgeks, kuidas üht või teist süsteemi kasutada ja nendega seeläbi koduleht luua.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kodulehe tegemine omal käel on täiesti teostatav ülesanne ent see vajab algul õppimist ja aega. Kui aga näiteks peaksidki mõnes kohas hätta jääma, siis alati võib pöörduda mõne arendaja poole, kes sind sinu mures aitaks ja asja lihtsas keeles selgeks teeks.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Uued tuuled Zone domeenihalduses

Oleme lõpule jõudmas MinuZone haldusliidese põhjaliku uuenduskuuriga, millega kaasnevad mitmed kasulikud ja meie klientide virtuaalelu lihtsamaks tegevad featuurid. Täna keskendume neist domeenidega seotud arvelduse automatiseerimisele.

Suur osa domeenide kasutajatest pikendab oma domeeni kasutusõigust iga-aastaselt, seda sõltuma asjaolust, et toetatud registreerimisperioodid varieeruvad domeeniregistrites märkimisväärselt. Nii ulatuvad .EU ja .COM domeenide puhul näiteks vastavad perioodid ühest aastast kuni 10 aastani, aga meilgi populaarseid .LV ja .LT domeene on võimalik registreerida või pikendada maksimaalselt vaid aastaks.

Kuna ettevõtjatel on soovitatav oma kaubamärgid, ärinimed ning domeenid ära kaitsta nii olemasolevatel kui ka võimalikel tulevastel sihtturgudel, siis võib erinevate domeenide aegumise üle arve pidamine muutuda tülikaks. Seetõttu oleme Zones püüdnud teha võimalikult suurele osale klientidest domeenide pikendamise võimalikult lihtsaks:

  • teavitame klienti aegsasti sellest, et domeeni kasutusõigus on läbi saamas ja anname võimaluse seda domeeni kohe pikendada või loobuda meeldetuletustest
  • kui domeeni aegumise hetk jõuab lähemale, aga klient pole ise domeeni pikendanud või meeldetuletusest loobunud, siis koostame kliendile automaatselt domeeni pikendamiseks tellimuse ja arve ning saadame selle e-postiga kliendile; arve saab maksta mõne klikiga ja nii on domeeni pikendamine tehtud väga mugavaks.

Seda viimast, arve automaatset genereerimist oleme seni rakendanud peamiselt siis, kui kliendil pole pikendatavaid domeene väga palju.

Kuna Eesti ettevõtjad tegutsevad üha enam ka eksportturgudel, siis keskmise kliendi domeeniportfell meie juures üha suureneb ja vastavalt klientide soovile, lisame võimaluse rakendada arvete automaatset genereerimist ka nendele klientidele, kellel rohkem domeene.

Klientidel on nüüd võimalik ZoneID konto tasandil määrata, mida domeenide aegumisel tehakse, kas:

  • saadetakse domeeni aegumisteavitus; või
  • saadetakse domeeni aegumisteavitus koos automaatselt genereeritava arvega.

Uue haldusliidese kasutusele võtuga aktiveerime domeenide automaatse arve genereerimise neil, kel on portfellis kuni 19 domeeni. Kui portfellis on domeene rohkem, siis tuleb antud funktsionaalsus ise aktiveerida.

Kui soovid uut haldusliidest kasutusele võtta juba kohe ning domeenide uuenduse üldseadistust ennetavalt välja/sisse lülitada, saab seda teha juba nüüd MinuZone haldusliidese esilehel vajutades kastikest kasuta uut haldusliidest.

Seda, kas domeen kantakse automaatsele arvele või lastakse sel aeguda, saab klient seadistada iga konkreetse domeeni juures.

Loomulikult muudab uus haldusliides domeenide pikendamise mugavamaks ja lihtsamaks ka neile, kes automaatset arve genereerimist kasutada ei soovi või kelle portfell on keskmisest suurem. Soovi korral saab kogu oma domeeniportfelli uuendamisele märkida vaid mõne klikiga.

Uues haldusliideses on veel mitmeid kasulikke uuendusi, millest tuleb juttu juba järgmistes blogipostides.

Miks on omanimelise domeeni registreerimine hea mõte?

Jätkates paari nädala eest üleskerkinud teemat (loe: https://blog.zone.ee/2021/10/21/voimalikest-pahatahtlikest-domeeniregistreerijatest/), tahan käesoleva blogipostitusega kõnetada ennekõike neid, kelle jaoks on tema nimi ja selle avalik kasutus oluline. Ole sa siis kunstnik või poliitik, muusik või näitleja, sportlane või ärihai ehk kokkuvõtvalt avaliku elu tegelane, kelle nimi aeg-ajalt tee uudis- ja sotsiaalmeediaveergudele leiab.

Sinu nimi on su parim bränd.

Üldiselt kipub enamus end mõistlikkuse kitsasse spektrisse sättivatest inimestest eeldama, et kõik inimesed meie ümber on ilusad ja head ning oma tegemistes tiivustatud vaid parimatest kavatsustest ja motiividest. Kas see eeldus tuleneb naiivsusest, soovist parandada maailma või millestki kolmandast, jääb siiski käitumisteadlaste ja psühholoogide otsustada. Igapäevaelu virrvarr paraku näitab seda, et see eeldus on ekslik ja et teps mitte kõik meie ümber sagivatest liigikaaslastest ei pea või ei taha kinni pidada ühiskonda toestavatest kirjutatud ja kirjutamata reeglitest.

Nende kirjutamata reeglite hallile alale heidavad oma tumeda varju näiteks suhtumine „mis pole keelatud, on lubatud” ning sellist suhtumist oma tegutsemise lipukirjaks sättivad kodanikud ka virtuaalses maailmas. Ehkki Internet on meie elusid mõjutanud ligi 40 aastat (maailma esimene domeen registreeriti 1985. aastal, aga TCP/IP protokoll läks laiemasse kasutusse aastal 1983) ning Zone omaltpoolt on siinsete inimeste teadlikkust domeenidest ja interveebi otsatutest kasutamisvõimalustest püüdnud kujundada viimased 22 aastat, pole virtuaalse kooseksisteerimise käitumisnormid kõigile veel sugugi mokkamööda. Nii põrkamegi (õnneks siiski harva) selliste tegelaste otsa, kes otsekui mässavate teismelistena püüavad Metsiku Lääne vaimus krabada kõike, mis ripakil ja millel potentsiaalne kuid moraalselt kaheldav väärtus.

Üks liik sedasorti ripakil „väärtustest” ongi mõne avaliku elu tegelase ees- ja perekonnanimest koosnev registreerimata domeeninimi, mis mõnele kullakaevurile võib tunduda sedavõrd atraktiivse saagina, et see esimesel võimalusel ära napsata. Ja panna see võõraste sulgedega ehitud hoiupõrsana püüdma träfikut või üritada nime tegelikule omanikule soolase tasu eest maha parseldada. Kusjuures mitte keegi sellisele tegevusele preventiivselt kätt ette panna ei saa, sest kui domeen on vaba, siis saab selle registreerida kes-ees-see-mees põhimõttel kes iganes meie seast…

Ehk siis: mitte keegi ei saa takistada, kui mõni käesoleva blogipostituse lugejast registreerib endale näiteks hetkel täiesti vaba domeeni jaanusputting.ee ja paneb selle domeeni näitama sisu, mis minuga mitte kuidagi seotud pole. Jah, .EE domeenireeglid võimaldavad mul alles sellise asjaolu ilmnemisel ehk hiljem alustada selle domeeni registreeringu vaidlustamist läbi Domeenivaidluste Komisjoni, mis suure tõenäosusega langetab mõne aja möödudes ka minule kasuliku otsuse. Kuid kuni selle otsuseni võib minunimelise domeeniga laiutav virtuaal-lindprii mulle piisaval hulgal peavalu valmistada, mille silumiseks võib kuluda kuid. Kui mitte aastaid. Igal juhul on protsessimine aeganõudev ja kulukas – seda enam, kui vaidlustama on vaja hakata nimesid .COM jms geneerilistes domeenides.

Kuigi otseseid tehnilisi hoobasid sellise tegevuse ennetamiseks pole, saame kirjeldatud olukordi vältida. Esimese asjana saab neid tülikaid olukordi ennetada igaüks, kes oma nime avalikku kasutamist oluliseks peab, registreerides omanimelise domeeni esimesel võimalusel ise ära. Zones saad sellise domeeni seejärel täiesti tasuta suunata (nn aliasena) oma olemasolevale veebilehele või selle alamlehele.

See käib eriti lihtsalt:

  • logi oma Zone kontole
  • vali teenuste ülevaatelehel vasakul asuvast menüüst Virtuaalserverid
  • uuel avanenud lehel klõpsa menüüs lahti valiku Veebiserver alammenüü
  • klõpsa lingile Aliase tellimine ning järgi kõiki seal kuvatavaid juhiseid

Teise ning sugugi mitte vähem olulise ennetuse saame läbi  ühiselt heakskiidetud hoiaku, et kellelegi teisele kuuluva ehk elava inimese nime ilma sellekohase loa või kokkuleppeta tegemine oma domeeniks on läbi ja lõhki mage ja taunitav.

Ainus koht, kus me võiksime rääkida potentsiaalsest erandist, on virtuaalne hauakivi meie seast lahkunud inimesele, kuid ka siis tasuks selline tegevus võimalusel olla heaks kiidetud kas lahkunu lähedaste või tema ajaloolise jalajälje seaduslike esindajate  poolt. Hea paralleelina tooksin autoriõiguse, mille kohaselt kehtib autoriõigus ka 70 aastat pärast autori surma.

Millised erandeid pakuksid välja Sina, hea lugeja?

Võimalikest pahatahtlikest domeeniregistreerijatest

Alarkaris.ee domeeni registreerimise valguses küsiti minult mõned päevad tagasi, millised on olnud meie kokkupuuted inimestega, kes registreerivad domeene viisil, mis võib rikkuda kolmandate isikute õiguseid ning milline on meie suhtumine sellisesse tegevusse? Panen mõned oma mõtted ka siin kirja.

(Täpsemalt saab sellest loost lugeda Postimehe külgedelt: https://leht.postimees.ee/7366453/pahatahtlik-domeeniarimees-kiusab-eesti-presidente)

Mul on hea meel tõdeda, et hoolimata üle 20 aasta pikkusest kogemusest Eesti registreerijate teenindamisel, on meie kokkupuuted pahatahtlike domeenide registreerimistega suhteliselt vähesed. Nendest umbes veerand miljonist taotlusest, mida selle aja jooksul töötlenud oleme, on tõsisema konfliktiga päädinud mõned üksikud.

 

Kaustad intellektuaalse omandiga

Õnneks kehtib maailmas seaduspära, et valdav enamus inimesi käitub vaikimisi üksteist ja ühiskondlikke norme austades. See on aluseks üksikisiku vabadustele nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Nii tegutseb enamus maailma tippdomeeniregistritest põhimõttel, et inimesed on vaikimisi heatahtlikud ning seaduskuulekad.

Seda kinnitab ka see, kuivõrd vähe on Eesti Domeenivaidluste Komisjonil olnud põhjust kokku tulla (https://www.internet.ee/domeenivaidlused/domeenivaidluste-lahendid). Hetkeseisuga on Eestis registreeritud pea 150 000 domeeninime, kuid konflikte on käesoleval aastal pidanud lahendama kümne ringis.

Seetõttu piirdutakse ka domeeni registreerimisel registri ja registripidajate poolt meeldetuletusega, et domeeni registreerimine ja selle kasutamine ei tohi rikkuda kehtivat seadusandlust või kolmandate isikute õiguseid ning selle kohta võetakse vastav kinnitus.

Nagu eelnevalt mainitud, siis hoolimata sellisest vabadusest, on intsidendid õnneks küllalt harvad ja lahenevad enamasti sujuvalt.

Ka antud alarkaris.ee juhtumi puhul on tõenäoliselt tegemist sirgjoonelise juhtumiga – kui selgub, et registreerija on rikkunud kellegi õiguseid, on võimalik tippdomeeniregistri juures tegutseva Domeenivaidluste Komisjoni vahendusel temalt see domeen ära võtta.

Mis puudutab konkreetset Eesti tippdomeeni registrit, siis toetab Eestis sellist vabadustel põhinevat lähenemist asjaolu, et rahvusliku tippdomeeni puhul on sellega olnud võimalik põimida elemente meie digitaalse isikutuvastuse taristust, mis võimaldab registreerija isiklikku vastutust tema tegevusega tugevamalt siduda.

Me tegutseme registripidajana mitmete Euroopa tippdomeenide juures – Eesti, Soome, Läti, Leedu jne. Paljudes riikides on võrreldes Eestiga isikusamasuse kontrolli nõue vaid formaalsus.

Mida kindlasti peaks vältima, on üksikutele kõrge profiiliga intsidentidele järsk reageerimine.

Muuhulgas oleme juba esimestest päevadest registripidajaks Euroopa Liidu tippdomeeni juures. Kasutaksingi siinkohal seda näitena sellest, mis võib juhtuda, kui usaldus on sunnitud taganema poliitilise surve ees.

Kui maailm seisis esmalt silmitsi Sars-Cov-2 viiruse põhjustatud pandeemiaga, kohustas Euroopa Komisjon .EU tippdomeeni registrit kontrollima kõiki värskelt registreeritud domeene selle suhtes, kas need sisaldavad pandeemiale viitavaid võtmesõnu. Nende leidmisel pidid kahtlust äratavate domeenide registreerijaid oma isikuandmed üle kinnitama. Selliste sammudega loodeti pärssida nende inimeste tegevust, kes soovivad pandeemia kohta valeinfot jagada, sellest spekulatiivset kasu lõigata jne.

Kas sellel initsiatiivil on või oli mõõdetav mõju sellele, et Euroopa Liidus levis pandeemia kohta vähem valeinfot, on raske hinnata. Kindlasti põhjustas see palju segadust ning peavalu ettevõtjatele, kelle soovitud domeeninimi tehisintellekti algoritmile silma jäi.

Kujutame ette näiteks, et soovisite  asutada Virumaale puhkekompleksi ja registreerida selleks domeeni, kus sees sõnad Viru SPA. On üpris kindel, et Euroopa Liidu tippdomeeni puhul jäite sellega “bürokratile” silma kui potentsiaalne pahategija (domeeninimes on justkui sees sõna “virus”) ja peaksite esmalt hakkama veelkord kinnitama, kes te olete, et hiljem oleks teid vajadusel lihtsam vastutusele võtta.

Ma kardan, et nii süstiti tuhandetessse domeeni registreerijatesse üle Euroopa muljet, et Euroopa Liit on üks bürokraatlik masinavärk, mis loobib ettevõtjale kaikaid kodarasse igal väikseimal võimalusel. Ometi ju nii ei ole.

Mina loodan, et meil on ühiskonnana piisavalt närvi, et säilitada oma vabadusi ja jõudu tegeleda seda kuritarvitavate üksikjuhtumitega.

Kunagi oli tõesti aeg, kus Eestis tegeleti pahatahtlike domeeniregistreerimiste ennetamisega. Siis istusid Tartus raekoja platsil Haridusministeeriumi allasutuse kambrikeses inimesed – teiste seas üks muhe kuningriiklane – kes tõesti vaatasid käsitsi iga domeeni registreerimise taotluse üle.

Domeene registreeriti siis palju vähem. Täna ei rakendataks selleks enam inimtööjõudu, vaid kindlasti heuristika viimast sõna rakendavat “tehisaju”. Seda hakkaks omakorda endale sobivate fraasidega täitma terve hulk parimate kavatsustega huvigruppe, alates autoriõiguste omanikest, küberkaitsjatest, terrorismi tõkestajatest, kirikute esindajatest jne. Tulemus oleks tõenäoliselt ühtaegu nii ilus kui ka hirmus.

Variant, et mõni kaaskodanik võib iga viie aasta tagant registreerida endale presidendikandidaadi nimelise domeeni, vaid sellest ilma jäämiseks, on selles valguses äkki parem, kui kolme tilga vere loovutamine “bürokrati” loomiseks.

Kokkuvõtteks, kuna juba jõudsin oma heietamistega sinnamaani, et presidendikandidaadi poolne nimelise domeeni registreerimata jätmine võib viia tehisintellekti poolt valitsetava düstoopiani, siis oleks parem, kui järgmine kandidaat oma nime varakult ära registreeriks 🙂

Mis on domeen ja milleks seda üldse vaja on?

Võib kõlada uskumatuna, kuid ikka ja jälle tuleb meil huvilistele ja potentsiaalsetele klientidele selgitada seda, mis asi on domeen. Tänase postituse mõte ongi pulkadeks lahti võtta kõige põhilisemad tõed ja tarkused, mis seda keerulisena näivat mõistet võimalikult selgelt ja arusaadavalt selgitaks. Alltoodud tekst ilmus ka sellenädalases Postimehes, kelle lugejatele me sel teemal valgust heitsime.

Domeen on sisuliselt kaks ühes: see on nii sinu aadress kui ka identiteet Internetis. See on sõna, mille kaudu jõuavad sinu ettevõtmisi tutvustavale veebilehele olemasolevad kliendid, potentsiaalsed kliendid või niisama huvilised. Seda sõna sisaldab ka sinu e-postiaadress, kui soovid mõnele neist külalistest kirja saata või kirjadele vastata. Domeen on nagu telefoninumber, mis on unikaalne ja mille kaudu oled maailmale kättesaadav.

 

Domeeninime valimine nõuab samamoodi ajude ragistamist nagu oma ettevõttele nime leidmine. Kui oled oma firmale ägeda nime leidnud, oled sobiva domeeninime otsimisel juba pool tööd ära teinud. Alati tasub siiski vaadata ka mõned sammud kaugemale ning õiget domeeninime otsides eksperimenteerida lisaks veel erinevate sõnakombinatsioonidega, et läbi selle leida võimalikult kõlav ja arusaadav väljend või lühend, mis kirjeldaks firmat või tegevusala ja kõlaks selgelt ning hästi isegi telefoni teel öeldes.

Näiteks domeeninimi innovaatilis-revolutsioonilised-sisuturunduslahendused.ee võiks ju täpselt kirjeldada sinu äri, kuid püüa seda öelda telefoni teel kliendile: „Innovaatilis, sidekriips, revolutsioonilised, sidek… Ei-ei, alustame uuesti.” Ja kui sellise domeeniga e-postiaadressi oma visiitkaardile sätid, võibki ilmselt kliendilt kirja ootama jääda… Sestap tasub leida võimalikult lühike ja tabav kombinatsioon või kirjeldus, mis ei tekitaks kaksipidi mõistmist ega ajaks segadusse. Pööra nime valikul tähelepanu sellele, et domeeninimi oleks tähenduslik, usaldusväärne ja loogiline, haakuks sinu põhitegevusega ning oleks võimalikult lühike ja selge, et seda oleks ka Google’s kerge leida.

Kas .EE, .COM või .EU?

Kui sobiv nimi või kirjeldus leitud, tasub mõelda, millise tippdomeeniga võiks selle siduda. Tippdomeen (lühend TLD ehk top level domain) on laiend, mis jääb domeeninimes punktist paremale.

Kui ärinimi on eestikeelne ning plaanid oma tegemistes keskenduda koduturule, siis vali Eesti tippdomeen, mis on mõistagi .EE lõpuga. Kui sa plaanid oma ettevõtmistele lisada rahvusvahelist kaalu, siis Euroopa Liidu liikmesriikides saad seda teha .EU tippdomeeni abiga. Naabriteni jõuad aga paremini .FI (Soome), .LV (Läti), .LT (Leedu) või .SE (Rootsi) tippdomeenide toel. Küll aga tasub iga riigi puhul arvestada keeleliste iseärasustega ning eestikeelse sõna asemel leida kirjelduseks vastava riigi kodukeelne vaste.

Lisaks lokaalselt kaalu omavatele maatähisega tippdomeenidele võib valida ka globaalse haardega geneeriliste ehk üldiste tippdomeenide seast: nendeks on teada-tuntud .COM, .NET, .ORG jne. Just neist sai omal ajal alguse täna teadaolev Internet ja ehkki seoses pikale ajaloole on tänaseks nendes tippdomeenides palju teada-tuntud inglisekeelseid sõnu ja väljendeid juba ära registreeritud, ei tasuks meelt siiski heita – on täiesti kindel, et kogu kuld pole veel selles vallas üles kaevandatud.

Viimastel aastatel on valik veelgi kirevamaks muutunud ning turule on paisatud sadu kui mitte tuhandeid uusgenereerilisi tippdomeene, millest värvikamad on näiteks .BEER, .NINJA, .FISH või .DOG jne. Näiteks Zone pakub täna oma klientidele ligi 400 erinevat tippdomeeni.

Kuigi kõikide nende tippdomeenidega pole mõtet oma unikaalset ärinime või tegevusala kirjeldust siduda, tasub siiski kaaluda kaitsta seda nime vähemalt populaarsemates ja levinumates tippdomeenides. Näiteks kui aadressil sinunimi.ee on su veebileht ja e-postiaadressid, siis on mõistlik registreerida ka domeenid sinunimi.com, sinunimi.net, sinunimi.eu, sinunimi.fi, sinunimi.lv jne ja suunata need põhidomeenile ehk aadressil sinunimi.ee asuvale kodulehele.

Mitme domeeni registreerimine võib osutuda vajalikuks ka neile, kes pakuvad läbi veebirakenduse oma teenust. See võimaldab turvakaalutlustel hoida ettevõtte avalikku kodulehekülge ja isikuandmeid töötlevat rakendust eraldi ning maandada nendega seotud infoturberiske erinevalt.

Alternatiivsete tippdomeenide alla oma äriidentiteedi registreerimisega saad välistada, et keegi teine need ära võtab ja sinu kliendid hoopis oma lehele suunab. Samuti saad sellega ära hoida, et neid domeene ei üritataks hiljem sulle suurema summa eest tagasi müüa. Näiteks Apple’i valdusesse ei kuulunud apple.co.uk domeen tervenisti 16 aastat.

Tihtipeale tuleb kasuks registreerida oma ettevõtte nimele mitu sarnase „kõlaga” domeeni, et konkurendid sinu õuele ei saaks kurja tegema tulla. Näiteks registreerides sinumooblipood.ee registreeri võimalusel ka domeeni sinumööblipood.ee ja sinumooblipood24.ee.

Ole teadlik võimalikest riskidest

Siiski on siin peidus ka vastupidine risk, sest võid enesele teadmata ja heas usus registreerida sellise vaba nime, millega võivad tulevikus minna suusad risti mõne kaubamärgiomanikuga. Selle vältimiseks tasub kindlasti enne registreerimist uurida, kas plaanitud nimi võib peita endast potentsiaalset ohtu, rikkudes kellegi kolmanda isiku äri- või kaubamärgihuve. Näiteks Soome (.FI) domeeni registreerimisel tuleb selle aspektiga eriti hoolikalt arvestada, sest piisab kaubamärgiomaniku kaebusest Soome domeeniregistrile, kes seejärel pikema jututa tühistab algse registreerija õigused domeenile ja annab domeeni üle kaebuse esitanud kaubamärgiomanikule. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist ja EUIPO lehelt.

.EE tippdomeenis lahendab kasutusõigusega seotud vaidlusi siinse domeeniregistri, Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutsev Domeenivaidluste komisjon. Ühele nende lauale jõudnud kaasusele pöörasime tähelepanu hiljaaegu ka oma blogis, kus jagasime ühtlasi ka näpunäiteid, kuidas üldse vältida selliseid olukordi, mis võivad vaidlusega päädida.

Domeeninime registreerimisel võib suure tõenäosusega selguda, et soovitud domeen on juba ära võetud. Meelt heita ei tasu, sest siis maksab kontrollida, kas soovitud nimi on vaba näiteks mõnes teises tippdomeenis. Tihtipeale see lahendabki probleemi. Aga kui soov saada kätte just see domeeninimi on sedavõrd suur, siis ei jää muud üle, kui võtta domeeniomanikuga ühendust ja saada temaga kaubale. Arvesta siiski, et omanikuvahetuse tehingu hinnasildiks võib kujuneda number, mis võib olla vähemalt nelja- kui mitte viiekohaline. Et saada aimu mastaapidest, siis Interneti kirevast ajaloost on teada tehing, kus domeeninimi läks ühelt omanikult teisele astronoomilise 345 miljoni dollari eest.

Domeen oksjonilt. Millega tuleb arvestada?

.EE tippdomeenis on siiski veel üks võimalus saada atraktiivse domeeni omanikuks. Juba 2019. aasta kevadest lähevad kõik „unustatud” ja kustuvad domeenid oksjonile. Eesti domeeniregistri oksjonikeskkonnas toimuv pimeoksjon kestab 24 tundi, mille vältel võid atraktiivsele domeenile teha pakkumisi oma äranägemise järgi. Kui aga domeenile pakkumist ei tehta, siis domeen vabaneb ja on registreerimiseks vabalt kättesaadav kõigile huvilistele senisel „kes ees, see mees” põhimõttel. Domeenioksjonil pakutavale tasub igapäevaselt silm peal hoida, sest aegajalt satub sinna tõelisi pärleid.

Olles ostnud domeeni oksjonilt või siis otse tema eelmiselt omanikult, tuleb arvestada, et saad sellega kaasa ka domeeni senise ajaloo. Millega võib kaasneda nii hea uudis kui ka halb uudis. Hea uudis on see, et domeen on Googlele juba teada ja seetõttu on ta ka kergemini leitav ning otsingupäringute tipus. Halva uudisena võib aga sellega kaasa tulla üksjagu taunitavat ja ebameeldivat taaka nagu seosed hasartmängude, spämmi jms kaheldava sisuga tegevusega. Seda arvestades tasub ka siin enne panuste tegemist oksjonil / tehingusse astumist uurida domeeniga seotud ajalugu. Netist leiab erinevaid veebilehti, mille abil saab nii vana domeeni omaniku infot kontrollida kui ka lehekülje kunagist sisu vaadata. Nii saad välistada kahtlase mainega domeeninime registreerimise, millega võib kaasa tulla potentsiaalseid probleeme.

Ära unusta domeeni registreeringut pikendamast!

Vast üks olulisimaid aspekte domeeni elutsüklis on tema registreeringu jätkamine ehk pikendamine, mis tihtipeale kipub paljudel ununema või on ettevõtte juht palunud domeeni algselt registreerida töötajal, kes on firmast lahkunud koos ülevaatega domeenide kestvusest. Sestap tasub alati registreerida ja seadistada oma domeen ise, sest siis võid olla kindel, et kõik õigused kuuluvad sulle ja keegi sinu varaga minema ei jaluta. Samuti saad kogemuse, kuidas teha lihtsamaid domeeniga teostatavaid toiminguid: näiteks domeeni nimeserverite või DNS kirjete vahetamine domeeni suunamiseks soovitud aadressidele jne.

Kui oled domeeni registreerimas, siis saad levinumate laiendite puhul valida ka pikema registreerimisperioodi, kui üks aasta. Vali võimalikult pikk aeg, sest siis ei ole ohtu, et see aasta möödudes aegub. Kui oled oma domeenid Zones registreerinud, siis saadame sulle esimese aegumisteavituse 2 kuud enne aegumist. Olenevalt tippdomeenist on sul võimalik domeeni registreerida või pikendada kuni kümneks aastaks korraga.