Mis on domeen ja milleks seda üldse vaja on?

Võib kõlada uskumatuna, kuid ikka ja jälle tuleb meil huvilistele ja potentsiaalsetele klientidele selgitada seda, mis asi on domeen. Tänase postituse mõte ongi pulkadeks lahti võtta kõige põhilisemad tõed ja tarkused, mis seda keerulisena näivat mõistet võimalikult selgelt ja arusaadavalt selgitaks. Alltoodud tekst ilmus ka sellenädalases Postimehes, kelle lugejatele me sel teemal valgust heitsime.

Domeen on sisuliselt kaks ühes: see on nii sinu aadress kui ka identiteet Internetis. See on sõna, mille kaudu jõuavad sinu ettevõtmisi tutvustavale veebilehele olemasolevad kliendid, potentsiaalsed kliendid või niisama huvilised. Seda sõna sisaldab ka sinu e-postiaadress, kui soovid mõnele neist külalistest kirja saata või kirjadele vastata. Domeen on nagu telefoninumber, mis on unikaalne ja mille kaudu oled maailmale kättesaadav.

 

Domeeninime valimine nõuab samamoodi ajude ragistamist nagu oma ettevõttele nime leidmine. Kui oled oma firmale ägeda nime leidnud, oled sobiva domeeninime otsimisel juba pool tööd ära teinud. Alati tasub siiski vaadata ka mõned sammud kaugemale ning õiget domeeninime otsides eksperimenteerida lisaks veel erinevate sõnakombinatsioonidega, et läbi selle leida võimalikult kõlav ja arusaadav väljend või lühend, mis kirjeldaks firmat või tegevusala ja kõlaks selgelt ning hästi isegi telefoni teel öeldes.

Näiteks domeeninimi innovaatilis-revolutsioonilised-sisuturunduslahendused.ee võiks ju täpselt kirjeldada sinu äri, kuid püüa seda öelda telefoni teel kliendile: „Innovaatilis, sidekriips, revolutsioonilised, sidek… Ei-ei, alustame uuesti.” Ja kui sellise domeeniga e-postiaadressi oma visiitkaardile sätid, võibki ilmselt kliendilt kirja ootama jääda… Sestap tasub leida võimalikult lühike ja tabav kombinatsioon või kirjeldus, mis ei tekitaks kaksipidi mõistmist ega ajaks segadusse. Pööra nime valikul tähelepanu sellele, et domeeninimi oleks tähenduslik, usaldusväärne ja loogiline, haakuks sinu põhitegevusega ning oleks võimalikult lühike ja selge, et seda oleks ka Google’s kerge leida.

Kas .EE, .COM või .EU?

Kui sobiv nimi või kirjeldus leitud, tasub mõelda, millise tippdomeeniga võiks selle siduda. Tippdomeen (lühend TLD ehk top level domain) on laiend, mis jääb domeeninimes punktist paremale.

Kui ärinimi on eestikeelne ning plaanid oma tegemistes keskenduda koduturule, siis vali Eesti tippdomeen, mis on mõistagi .EE lõpuga. Kui sa plaanid oma ettevõtmistele lisada rahvusvahelist kaalu, siis Euroopa Liidu liikmesriikides saad seda teha .EU tippdomeeni abiga. Naabriteni jõuad aga paremini .FI (Soome), .LV (Läti), .LT (Leedu) või .SE (Rootsi) tippdomeenide toel. Küll aga tasub iga riigi puhul arvestada keeleliste iseärasustega ning eestikeelse sõna asemel leida kirjelduseks vastava riigi kodukeelne vaste.

Lisaks lokaalselt kaalu omavatele maatähisega tippdomeenidele võib valida ka globaalse haardega geneeriliste ehk üldiste tippdomeenide seast: nendeks on teada-tuntud .COM, .NET, .ORG jne. Just neist sai omal ajal alguse täna teadaolev Internet ja ehkki seoses pikale ajaloole on tänaseks nendes tippdomeenides palju teada-tuntud inglisekeelseid sõnu ja väljendeid juba ära registreeritud, ei tasuks meelt siiski heita – on täiesti kindel, et kogu kuld pole veel selles vallas üles kaevandatud.

Viimastel aastatel on valik veelgi kirevamaks muutunud ning turule on paisatud sadu kui mitte tuhandeid uusgenereerilisi tippdomeene, millest värvikamad on näiteks .BEER, .NINJA, .FISH või .DOG jne. Näiteks Zone pakub täna oma klientidele ligi 400 erinevat tippdomeeni.

Kuigi kõikide nende tippdomeenidega pole mõtet oma unikaalset ärinime või tegevusala kirjeldust siduda, tasub siiski kaaluda kaitsta seda nime vähemalt populaarsemates ja levinumates tippdomeenides. Näiteks kui aadressil sinunimi.ee on su veebileht ja e-postiaadressid, siis on mõistlik registreerida ka domeenid sinunimi.com, sinunimi.net, sinunimi.eu, sinunimi.fi, sinunimi.lv jne ja suunata need põhidomeenile ehk aadressil sinunimi.ee asuvale kodulehele.

Mitme domeeni registreerimine võib osutuda vajalikuks ka neile, kes pakuvad läbi veebirakenduse oma teenust. See võimaldab turvakaalutlustel hoida ettevõtte avalikku kodulehekülge ja isikuandmeid töötlevat rakendust eraldi ning maandada nendega seotud infoturberiske erinevalt.

Alternatiivsete tippdomeenide alla oma äriidentiteedi registreerimisega saad välistada, et keegi teine need ära võtab ja sinu kliendid hoopis oma lehele suunab. Samuti saad sellega ära hoida, et neid domeene ei üritataks hiljem sulle suurema summa eest tagasi müüa. Näiteks Apple’i valdusesse ei kuulunud apple.co.uk domeen tervenisti 16 aastat.

Tihtipeale tuleb kasuks registreerida oma ettevõtte nimele mitu sarnase „kõlaga” domeeni, et konkurendid sinu õuele ei saaks kurja tegema tulla. Näiteks registreerides sinumooblipood.ee registreeri võimalusel ka domeeni sinumööblipood.ee ja sinumooblipood24.ee.

Ole teadlik võimalikest riskidest

Siiski on siin peidus ka vastupidine risk, sest võid enesele teadmata ja heas usus registreerida sellise vaba nime, millega võivad tulevikus minna suusad risti mõne kaubamärgiomanikuga. Selle vältimiseks tasub kindlasti enne registreerimist uurida, kas plaanitud nimi võib peita endast potentsiaalset ohtu, rikkudes kellegi kolmanda isiku äri- või kaubamärgihuve. Näiteks Soome (.FI) domeeni registreerimisel tuleb selle aspektiga eriti hoolikalt arvestada, sest piisab kaubamärgiomaniku kaebusest Soome domeeniregistrile, kes seejärel pikema jututa tühistab algse registreerija õigused domeenile ja annab domeeni üle kaebuse esitanud kaubamärgiomanikule. Eestis saab seda kontrollida Patendiameti andmebaasist ja EUIPO lehelt.

.EE tippdomeenis lahendab kasutusõigusega seotud vaidlusi siinse domeeniregistri, Eesti Interneti Sihtasutuse juures tegutsev Domeenivaidluste komisjon. Ühele nende lauale jõudnud kaasusele pöörasime tähelepanu hiljaaegu ka oma blogis, kus jagasime ühtlasi ka näpunäiteid, kuidas üldse vältida selliseid olukordi, mis võivad vaidlusega päädida.

Domeeninime registreerimisel võib suure tõenäosusega selguda, et soovitud domeen on juba ära võetud. Meelt heita ei tasu, sest siis maksab kontrollida, kas soovitud nimi on vaba näiteks mõnes teises tippdomeenis. Tihtipeale see lahendabki probleemi. Aga kui soov saada kätte just see domeeninimi on sedavõrd suur, siis ei jää muud üle, kui võtta domeeniomanikuga ühendust ja saada temaga kaubale. Arvesta siiski, et omanikuvahetuse tehingu hinnasildiks võib kujuneda number, mis võib olla vähemalt nelja- kui mitte viiekohaline. Et saada aimu mastaapidest, siis Interneti kirevast ajaloost on teada tehing, kus domeeninimi läks ühelt omanikult teisele astronoomilise 345 miljoni dollari eest.

Domeen oksjonilt. Millega tuleb arvestada?

.EE tippdomeenis on siiski veel üks võimalus saada atraktiivse domeeni omanikuks. Juba 2019. aasta kevadest lähevad kõik „unustatud” ja kustuvad domeenid oksjonile. Eesti domeeniregistri oksjonikeskkonnas toimuv pimeoksjon kestab 24 tundi, mille vältel võid atraktiivsele domeenile teha pakkumisi oma äranägemise järgi. Kui aga domeenile pakkumist ei tehta, siis domeen vabaneb ja on registreerimiseks vabalt kättesaadav kõigile huvilistele senisel „kes ees, see mees” põhimõttel. Domeenioksjonil pakutavale tasub igapäevaselt silm peal hoida, sest aegajalt satub sinna tõelisi pärleid.

Olles ostnud domeeni oksjonilt või siis otse tema eelmiselt omanikult, tuleb arvestada, et saad sellega kaasa ka domeeni senise ajaloo. Millega võib kaasneda nii hea uudis kui ka halb uudis. Hea uudis on see, et domeen on Googlele juba teada ja seetõttu on ta ka kergemini leitav ning otsingupäringute tipus. Halva uudisena võib aga sellega kaasa tulla üksjagu taunitavat ja ebameeldivat taaka nagu seosed hasartmängude, spämmi jms kaheldava sisuga tegevusega. Seda arvestades tasub ka siin enne panuste tegemist oksjonil / tehingusse astumist uurida domeeniga seotud ajalugu. Netist leiab erinevaid veebilehti, mille abil saab nii vana domeeni omaniku infot kontrollida kui ka lehekülje kunagist sisu vaadata. Nii saad välistada kahtlase mainega domeeninime registreerimise, millega võib kaasa tulla potentsiaalseid probleeme.

Ära unusta domeeni registreeringut pikendamast!

Vast üks olulisimaid aspekte domeeni elutsüklis on tema registreeringu jätkamine ehk pikendamine, mis tihtipeale kipub paljudel ununema või on ettevõtte juht palunud domeeni algselt registreerida töötajal, kes on firmast lahkunud koos ülevaatega domeenide kestvusest. Sestap tasub alati registreerida ja seadistada oma domeen ise, sest siis võid olla kindel, et kõik õigused kuuluvad sulle ja keegi sinu varaga minema ei jaluta. Samuti saad kogemuse, kuidas teha lihtsamaid domeeniga teostatavaid toiminguid: näiteks domeeni nimeserverite või DNS kirjete vahetamine domeeni suunamiseks soovitud aadressidele jne.

Kui oled domeeni registreerimas, siis saad levinumate laiendite puhul valida ka pikema registreerimisperioodi, kui üks aasta. Vali võimalikult pikk aeg, sest siis ei ole ohtu, et see aasta möödudes aegub. Kui oled oma domeenid Zones registreerinud, siis saadame sulle esimese aegumisteavituse 2 kuud enne aegumist. Olenevalt tippdomeenist on sul võimalik domeeni registreerida või pikendada kuni kümneks aastaks korraga.

.EE oksjon: spekulandid söönud, lambad terved

Homme 26. märtsil alustab tööd Eesti tippdomeeni oksjonikeskkond, mille loomise kava mõned aastad tagasi siin raevukalt kritiseerisin. Järgnevalt kirjeldan, mis esialgsest plaanist saanud on ja paljastan, miks olen oma meelt muutnud.

Teatavalt on Eesti tippdomeeni haldav Eesti Interneti SA öelnud, et nende eesmärk vabanevate domeenide oksjonikeskkonna loomisel on võidelda spekulantidega. Need on ettevõtted ja ettevõtjad, kes rakendavad oma keskmisest paremat tehnoloogilist võimekust selle nimel, et võimalikult kiiresti uuesti registreerida värskelt registrist kustutatud atraktiivseid domeene ning üritada seejärel neid senisele omanikule või uuele huvilisele korraliku vaheltkasuga edasi müüa.

Spekulantide tegevuses ei ole küll otseselt midagi ebaseaduslikku ja nad täidavad omamoodi metsasanitari rolli, kuid vaieldamatult toob nende tegevus endaga domeenide turul kaasa ebavõrdsuse. Põhjuseks asjaolu, et need kel vabanevate domeenide vastu suur huvi, kuid tehnilised oskused kesised, jäävad enamasti vabanevate domeenide püüdmisel kaotaja rolli.

Eriti suureks läheb lõhe tavaregistreerija ja spekulandi vahel siis, kui viimane teeb vahetut koostööd mõne registripidajaga või on ise registripidaja – siis omandab ta võime domeenide taasregistreerimisel mängida tundide ja minutite asemel millisekundite dimensioonis.

Vastloodud oksjoniruumiga plaanitakse võitlustandrit tasandada. Keskkonda pannakse 24 tunniks üles kõikide selliste EE-lõpuliste domeenide taasregistreerimise eelisõigused, mida domeeni senine omanik  ei ole pikendanud.

Eelisõiguse oksjonile panek tähendab, et EIS ei registreeri oksjoni võitjale soovitud domeeni, vaid see reserveeritakse võitja nimele ning tollel on õigus domeen enda poolt valitud registripidaja juures esmajärjekorras registreerida.

Ülaltoodust tulenevalt on domeeni omandamise kogukulu oksjonil omandatud eelisõiguse eest välja käidud tasu ja registripidaja tavapärase teenustasu summa.

Eelisõiguse alghinnaks on 5€, millele lisandub käibemaks. Oluline on tähele panna, et domeeni senine omanik eelisõiguse müügist mingit osa endale ei saa.

Kui domeen endale ööpäeva jooksul omanikku ei leia, siis vabaneb see domeen registreerimiseks tavahinnaga.

Nüüd jõuamegi sujuvalt minu varasema intensiivse kriitikani. Kui vabanevate domeenide oksjonist oleks kujunenud Osta.ee, eBay või Sedo sarnane kauplemiskeskkond, nagu Eesti Interneti SA justkui algselt plaanis, siis ei oleks see kindlasti registri poolt seatud eesmärke täitnud.

Tõsised spekulandid, kelle mõju domeeniruumile neutraliseerima mindi, oleksid hakanud EPP asemel lihtsalt rippuma oksjonikeskkonna küljes ja oma tehnoloogilist arsenali täiendanud uute sobivate skriptidega. Kuid lisaks oleks nende ärimudelile sisendiks pakutud veel oksjonikeskkonnast saadavat nõudlust puudutavat infot. Ainus suurem vahe varasema olukorraga võrreldes, oleks olnud registri poolt spekulantidelt teenitav kümnis oksjonitasude näol.

Õnneks võttis EIS meie ja teiste registripidajate tagasisidet tõsiselt, mistõttu oksjon läks küll käiku, kuid selle vorm sai kokkuvõttena palju nutikam.

.EE domeenide oksjoni vormiks on pimeoksjon. Oksjonile minevate domeenide nimekiri avaldatakse oksjoni alguses (00:00) Eesti Interneti SA lehel ja kõigil huvilistel on ööpäeva jooksul (kuni 23:59) võimalik teha soovitud domeenile oma pakkumine. Jooksvat pakkumiste arvu ja sisu ei avalikustata, teatavaks saab vaid võitja pakkumine. Ühegi pakkuja, sealhulgas ka võitja, isikut ei avalikustata.

Ülalkirjeldatu tagab, et domeeni saab endale see, kes näeb sel enda jaoks kõige suuremat majanduslikku väärtust, mitte see, kellel on kõige kavalam skript, kiired näpud või nahaalsust oksjoniga manipuleerida. Pakkumisi võivad loomulikult jätkuvalt teha ka spekulandid ja nende vahel tekib nüüd tõenäoliselt senisest veel suurem konkurents.

Seega, spekulandid söönud ja lambad ka terved. Minule see printsiip sobib!

Domeen on oksjoni võitjale 14 päevaks reserveeritud. See tähendab, et oksjoni võitjal on võimalik registreerida domeen eelisjärjekorras järgmise 14 päeva jooksul. Kui ta seda ei tee, läheb domeen uuesti ööpäevaks oksjonile.

Oksjoni võitja saab pärast tasumist oma valdusesse domeeni reserveerimiskoodi, millega saab ta vabalt valitud registripidaja juures vormistada võidetud domeeni registreerimise. Sellele tehingule lisandub lõpuks registripidaja hinnakirja alusel registreerimisteenuse hind.

Domeeni registreerimise protsess on oksjonilt võidetud eelisõiguse puhul sarnane tavapäraselt reserveeritud domeeni registreerimisele. (nt valdadele, linnadele reserveeritud domeenid).

Oksjonikeskkond asub aadressil: https://auction.internet.ee/

Oksjonikeskkonna kasutamise täpsed tingimused on kättesaadavad Eesti Interneti SA kodulehel https://www.internet.ee/domeenid/domeenide-oksjonikeskkonna-kasutajatingimused.

Lisa: Tegime oksjonihuvilistele Zone veebi ülevaatliku infolehe, mille kaudu saavad ühtlasi võitjad meiega ühendust võtta, et oma eelisõigust realiseerida   https://www.zone.ee/et/domeeni-registreerimine/ee-domeeni-oksjon/

Zone alustas Läti ja Leedu domeenide registreerimist

http://www.dreamstime.com/stock-image-baltic-states-map-image28192501Täna möödub 24 aastat päevast, mil Balti rahvad väljendasid oma vabadussoovi katkematus inimketis. Ligi veerandsajand hiljem oleme omavahel jätkuvalt ühendatud, aga nüüd juba fiiberoptiliste kaablitega. Lisaks seovad meid elavad majandussuhted, sest suur hulk Balti ettevõtteid tegutseb lisaks koduturule ka naabermaades ja märkimisväärne osa neist plaanib seda peagi teha.
Continue reading “Zone alustas Läti ja Leedu domeenide registreerimist”

Õiguslikud kaalutlused domeenihalduse korraldamisel

Risto Käbi
Risto Käbi

Täna ei ole enam kellelegi tarvis pikalt tõestada, et internetidomeenid on väärtuslikud, seda nii era- kui ärikasutuses. Kui peaksime kasutatavatest domeeninimedest loobuma või teenused tõrguvad, tähendab see minimaalselt ebamugavust, ärikasutuses ka seetõttu ärajäänud tellimusi.

Rusikareegli kohaselt, mida väärtuslikum on hüve, seda enam tasub alati mõelda, milline on seonduv õiguslik raamistik: kas hüve (domeen) on teile garanteeritud, kui kauaks ja mis saab siis, kui midagi läheb valesti. Ja seda on mõttekas teha ammu enne seda, kui olete oma domeenist tuntud brändi kujundanud.

 

Kellega me nende väärtuslike asjadega seonduvalt koostööd teeme, sõltub kindlasti mitmetest asjadest, aga täna kirjutan õiguslikest teguritest, mida domeenihalduse korraldamisel silmas pidada. Ehk teisisõnu – kuidas kujundada oma tegevus selliselt, et õiguslikku kindlust oleks võimalikult palju ja potentsiaalset peavalu võimalikult vähe.

Registreerimine tähendab lepingut. Poes käies me ju ei mõtlegi, et sõlmime kassas ostetud kraami eest tasudes võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu. Domeenide registreerimine on samuti nii lihtne, toimub tihti ilma vahetu kontaktita teise inimesega, et me ei pööra üldse tähelepanu lepingule, mille sõlmime ja selle tingimustele.

Kas te ikka teate, et tegelikult on juba domeenide registreerimise protsessis tüüpiliselt mitmeid osalisi, kelle vahel lepingulised suhted tekivad? Näiteks .ee-domeeni puhul on ahel järgmine: registreerija (st teie) – > registripidaja (nt www.zone.ee) -> register (www.eestiinternet.ee). Kuigi te vahetult tellite oma .ee-domeeni registripidajalt, olete seotud ka registri tingimustega. Registreerimisest jääb muidugi väheks ja tõenäoliselt tellite sinna juurde seotud teenuseid, et domeene reaalselt kasutada, ja pilt muutub veelgi kirjumaks.

Kui domeen on oluline, püüdke neist tekkinud suhetest aimu saada: kes on osalised, kes mille eest ja kui, siis millises mahus vastutab?

Vastutusvõimelisus. Naiivne oleks arvata, et mistahes teenusepakkuja kaudu domeeni registreerimisel on õiguslikud probleemid lahendatud – leping on ju sõlmitud ning kui midagi untsu läheb, siis küllap tekkinud kahju hüvitatud saab.

Õiguste tegelikul maksmapanekul on lisaks õiguse enda olemasolule hädavajalik, et „süüdlane“ oleks ka tegelikult võimeline vastutust kandma. Mõelge, millist kahju domeeni kaotamine teile võiks tuua ja hinnake, kas teie partneritel (eriti registripidajal, keda saate ise valida) on reaalne rahaline võimekus see teile hüvitada. Või on tal juba väikse probleemi korral odavam hakata teenust pakkuma mõne teise juriidilise keha kaudu.

Reaalse vastutusvõime hindamisel pöörake muuhulgas tähelepanu järgmistele teguritele:  a) kui pikalt ettevõte tegutseb; b) äritegevuse maht (käive); c) kas on olemas  reaalne aadress, kuhu saate ka tegelikult probleemide korral pöörduda? Kui  tegutsetakse pikalt, ollakse tuntud, on olemas kontor ja reaalsed inimesed,  kelle poole pöörduda, tuleb vähem muretseda. Kui ei, vaadake ette.

Võimalus õigusi reaalselt  kaitsta.  Seondub eelmise punktiga ja küsimuseks on, et kui lepingut ei täideta või  lepinguväline kolmas isik (loe: domeenikaaperdaja) rikub teie õigusi, siis mida te reaalselt teha saate. Õigused ei pane end ise maksma, selle eest peab igaüks ise hoolt kandma.

Oletame, et registreerite endale domeeni USA teenusepakkuja kaudu, keda vahendab Hiina firma. Probleemide korral otsige üles oma lepingud ja selgub, et USA partneriga vaidlete Delaware’i osariigi kohtus ja Hiina partneri puhul ei saagi võib-olla lõpuks aru, kust te oma õiguse saate. Küsige pakkumine mõnelt USA advokaadilt ja tõenäoliselt lepite olukorraga ning olete järgmine kord targem. Konkreetne näide on võib-olla ebareaalne, aga tõsiasjaks jääb, et välismaine element muudab õiguste kaitse tükk maad keerulisemaks.

.ee-domeeni puhul seevastu on register reaalselt Eestis olemas, saate pöörduda Eesti kohtusse või domeenivaidluste komisjoni ja kui ka registripidaja on kohalik, siis võimalus oma õiguste eest ka tegelikult seista on märksa käegakatsutavam. Selles aspektis võib kindlalt väita, et nii domeeni kui lepingupartnerite valikul sunnivad õiguslikud kaalutlused eelistama eestimaist.

Eriti lõbusaks läheb lugu siis, kui võtate domeenidega seotud serveriteenused hoopis kolmandalt pakkujalt. Kui nüüd midagi untsu läheb ja keegi teie arvates vastutama peaks, siis saab olema põnev jälgida, kas läheb jälle sõrmega üksteise suunas osutamiseks või mitte. Mida oskab mittespetsialist selles valdkonnas arvata põhjuste kohta, miks asjad ebaõnnestusid? Kuidas kõik asjaosalised korraga ühe laua taha või ühte kohtusaali saada, et tõde saaks hakata päevavalgele tooma? Need on alles esimesed tõkked, mis õiguste maksma panekul ületada tuleb.

Õiguste kaitse seisukohalt on seetõttu kindlasti eelistatav oma domeeniteenuseid ja seotud teenuseid erinevate pakkujate vahel mitte asjatult killustada.

Odavam on registreerida, kui õigusrikkumiste vastu kaitsta. Domeeni registreerimise / pikendamise kulud on selle väärtusega võrreldes sageli marginaalsed. Kui seoses domeeninimega jõutakse õiguste kaitseni, siis on tulemuse saavutamiseks üldjuhul tarvis palgata jurist, tasuda lõivusid, jne. Seda isegi siis, kui teil on vaieldamatu õigus domeeninime endale nõuda. Seetõttu on mõttekas probleeme ennetada ja huvipakkuvad domeeninimed aegsasti hõivata.

Domeenid loetakse äripraktikas tihti juba intellektuaalomandi alla ning mängureeglid on samad – kui on midagi potentsiaalselt väärtuslikku, tuleb see registreerida. Enne 2010. aasta reformi, pidid firmad asutama oma erinevate kaubamärkide jaoks registreeritud domeenide hoidmiseks eraldi ühinguid, mis sundis rohkem mõtlema, mis tasub ja mis mitte. Kuna enam sellist piirangut ei ole, puudub põhjus, miks Eesti firma ei peaks registreerima oma kaubamärgid ja ärinime pikemalt mõtlemata .ee-domeenidena, rahvusvahelise haarde olemasolul .com-, .eu- ja sihtturgude rahvuslike domeenidena.

Need ei ole kindlasti ainsad kaalutlused domeenihalduse korraldamisel valikute tegemiseks, aga kui domeenid on teile ka tegelikult olulised, ärge õigust unustage.

Vandeadvokaat  Risto Käbi on tegelenud IT-õiguse küsimustega kümme aastat. Ta on Eesti Interneti SA juures tegutseva Domeenivaidluste Komisjoni liige. Praktiseerib läbi advokaadibüroo LEX 1 (http://www.lex1.ee/).

.EE domeenide reform tuleb paljudele üllatusena

Tellisime hiljuti turuuuringufirmalt Faktum & Ariko Eesti internetimaastikku käsitleva uuringu, kus 500 firma hulgas uuriti põhjalikult majutusteenuseid ja domeenindust puudutavaid nüansse. Küsitluste vastajateks olid ettevõtete töötajad, kes vastutavad firmasiseselt IT-valkonna, sealhulgas ka kodulehekülgede, eest.

Uuringu tulemustest selgus üpris kurb tõsiasi – vähemalt pooled vastanutest ei olnud 5. juulil käivituvast .ee domeenide registreerimisekorra muutumisest mitte midagi kuulnud.

Mis võiksid olla selle nigela olukorra võimalikud põhjused? Kas mitu korda edasilükatud reform ja sellest johtuvalt tekkinud ükskõiksus, tagasihoidlik kommunikatsioon ja avalik diskussioon, meedia huvi puudumine, domeenindus, kui “igav” teema?

Ilmselt kõik need kokku sellise tulemuse annavadki.

Seoses .ee domeenide tasuliseks minemisega lasime uurida ka ettevõtjate hinnatundlikust, et kas üle 350 kroonist aastamaksu peetakse kalliks või mitte. Ainult 37% vastanutest olid nõus sellist hinda maksma…

Positiivse tendentsina tuli uuringust välja, et 74% vastajatest on valmis digitaalseid lepinguid ja taotluseid allkirjastama või on seda juba teinud, millest võib järeldada, et ettevõtjad säästavad aega ja vaeva ning ei pea reformi käivitumisel paberid näpus registripidajate juurde minema.

Õnneks on meie kliendid ja sõbrad sotsiaalmeedias andnud meie vastavasisulistele postitustele aktiivselt vastukaja, millest võib eeldada, et vähemasti üks osa Eesti internetikasutajatest on aja pulsil ja juuli alguses käivituv reform ei tekita nendele põhjendamatut peavalu.

Lähiajal kirjutame veel nii mõndagi huvitavat, mis uuringust välja tuli, nii et jälgige mängu! 🙂