Kas lihtsama kodulehe loomine on teostatav, kui puuduvad eelnevad teadmised?

Aastal 2022 võib juba julgelt väita, et koduleht on muutunud iga ettevõtte jaoks niiöelda visiitkaardiks, ilma mille olemasoluta ettevõtet justkui ei eksisteerigi. Kui aga tulebki plaan luua enda ettevõttele veebileht, siis millest peaks alustama? 

Esmalt on mõistagi tähtis enda jaoks läbi mõelda see, millist eesmärki koduleht hakkab täitma. Sellest sõltuvad suuresti ka järgmised valikud ja otsused. Toome alljärgnevalt ära mõned põhipunktid, millega kodulehe loomisel arvestada tuleks.

Alusta domeeni registeerimisest

Kodulehe loomisega saab tänasel päeval hakkama sisuliselt iga inimene, kel on natukenegi rohkem pealehakkamist. Küll aga tuleb sealjuures pisut aega ja kannatust varuda. Loomulikult on alati võimalus ka kodulehe valmistamise eest maksta mõnele teisele ettevõttele, ent oluliselt taskukohasem on seda ise teha. Kuidas siis ikkagi ise veebileht luua?

Kõigepealt tuleks registreerida domeen, millest saab ühtlasi sinu kodulehe nimi. Reeglina on selleks ettevõtte enda nimi, kuid muidugi ei pea olema. Domeeni registreerimine on üpriski lihtne protsess, mis ei nõua inimeselt kuigi palju aega ja teadmisi.

Seda saab mugavalt teha siin, kus saad ka kontrollida, kas soovitud domeen on saadaval või mitte.

Tasub veel meeles pidada, et domeeni registreerimine on tasuline. Hinna puhul mängib rolli näiteks domeenilaiend – .ee ja .com laiendite eest tuleb välja käia natuke rohkem kui .eu puhul. Keskeltläbi tuleb domeeni registreerimise eest maksta 7-15 eurot aastas. Rohkem infot hindade kohta leiab siit.

Vali oma ootustele vastav veebimajutuspakett

Domeeninimest sugugi mitte vähemtähtsam on sobivaima veebimajutuspaketi leidmine oma kodulehe tarbeks. Veebimajutus ehk virtuaalserver on platvorm, tänu millele muutub sinu domeen maailmale kättesaadavaks. Zone poolt pakutavate veebimajutuspakettide lahutamatuks osaks on ka e-posti teenus, hulgaliselt kettamahtu ning kümneid teisi kasulikke lisafunktsioone ja -featuure, mis muudavad teenuse kasutamise hõlpsaks, kiireks ja turvaliseks.

Enne paketi valimist tee aga endale kindlasti selgeks, millised on su reaalsed vajadused ja ootused. Kui sa ise arendaja pole, siis konsulteeri kindlasti ka oma veebilehe arendajaga, kes aitab sul orienteeruda sinu vajaduste ning meie veebimajusteenuste poolt pakutavate võimaluste rägastikus. Lisaks tasub kindlasti ka tutvust teha sellekohase blogipostitusega, milles me veebimajutusteenuse paketi valimisega kaasneva rägastiku pulkadeks lahti võtame.

Vali sobiv sisuhaldussüsteem

Kodulehe valmistamiseks mõeldud sisuhaldussüsteeme on internetis väga palju ning igal ühel neist omad plussid ja miinused. Sisuhaldussüsteemi valiku puhul peaks lähtuma eeskätt sellest, mida sa täpsemalt enda kodulehel teha tahad. Samuti ka individuaalsest eelistusest.

“Õige” süsteemi valimine võib esmapilgul tunduda üsnagi keerulisena, kuna eelnev kogemus nendega puudub. Hetkel on kolm suurimat sisuhaldussüsteemi WordPress, Drupal ja Joomla.

Kõige populaarsem nendest on kahtlemata WordPress, mis sobib väga hästi just nimelt algajatele. Tegu on võrdlemisi lihtsa ja mugava süsteemiga, kus on suur valik erinevaid pluginaid ja võimalusi, et luua endale meelepärane veebileht.

Drupal ja Joomla on see-eest terake keerulisemad sisuhaldussüsteemid, mis on pigem tuntumad professionaalsete arendajate seas. Kindlasti on võimalik ka algajal neid süsteeme kasutada, ent nende tundmaõppimine nõuab paratamatult rohkem aega ja vaeva. Siit saad lähemalt lugeda sisuhaldussüsteemide kohta.

Zone’is saad lisaks eelmainitud sisuhaldussüsteemidele kätt proovida mitmete teistegi tasuta ja ka tasuliste rakendustega, Zone+ valikute seas on üks populaarsemaid tasulisi rakendusi kindlasti omamaine Voog.

Jällegi on oluline meeles pidada, et sisuhaldussüsteemi kasutamine nõuab õppimist. Õnneks leiab palju abi internetist, kus tehakse samm-sammu haaval selgeks, kuidas üht või teist süsteemi kasutada ja nendega seeläbi koduleht luua.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kodulehe tegemine omal käel on täiesti teostatav ülesanne ent see vajab algul õppimist ja aega. Kui aga näiteks peaksidki mõnes kohas hätta jääma, siis alati võib pöörduda mõne arendaja poole, kes sind sinu mures aitaks ja asja lihtsas keeles selgeks teeks.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Mis on WordPress, Drupal, Joomla ja Voog ning mille ma peaksin valima oma kodulehe tegemiseks?

Kodulehe loomine on tänapäeval tehtud üpriski lihtsaks, millega saab hakkama igaüks, kes on vähegi valmis pisut rohkem aega sinna panustama. Üldjuhul on veebilehe loomisel esimene samm sobiva sisuhaldussüsteemi valimine. Sisuhaldussüsteem ehk content management system (CMS) on tarkvara, millega saab veebilehtede sisu ja struktuuri muuta ning hallata.

Sisuhaldussüsteeme on internetis saadaval ilmatuma hulk, kuid Zone kasutajatele tahaks esile tuua kolm globaalse tuntusega ning lisaks ühe kodumaise sisuhaldusrakenduse, millel igalühel neist on omad võimalused ja funktsioonid. Need on WordPress, Drupal, Joomla ja Voog. Milline neist valida?

WordPress

WordPress on vaieldamatult maailma kõige populaarsem avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteem, mis loodi 2003. aastal ja mille abil on ehitatud tänaseks 43% kõikidest olemasolevatest veebilehtedest.

WordPressi kasuks räägib kahtlemata selle lihtsus: see ei nõua inimeselt kuigi peeneid eelteadmisi, mistõttu ongi WordPress tõenäoliselt niivõrd populaarne kasutajate seas.

Lisaks sellele, et WordPress ei ole algajale kuigi keerukas kasutada, pakub see ka väga suurel hulgal pistikprogramme (pluginad), mis aitavad sul luua just sellise kodulehe, mis parasjagu mõttes on.

Plusspunkte lisab veel näiteks otsingumootori tulemuste optimeerimise sõbralikkus. Seda peavad ka mitmed eksperdid WordPressi suureks eeliseks, kuna SEO võimekus on tõepoolest sellel sisuhaldussüsteemil hea.

Miinusena võib välja tuua turvalisuse aspekti. Kuna tegu on ikkagi kõige populaarseima platvormiga, siis tänu sellele leidub ka palju kurjategijaid, kes otsivad pidevalt uusi võimalusi, et WordPressile ehitatud veebilehti rünnata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et WordPressi näol on tegemist lihtsa ja palju erinevaid võimalusi pakkuva sisuhaldussüsteemiga, millele võiks mõelda inimene, kellel puuduvad veel põhjalikumad teadmised ja kogemused kodulehe ehitamise alal.

Joomla

Populaarsuselt teisel kohal olev sisuhaldussüsteem on Joomla, mis on samuti avatud lähtekoodiga ja mis jõudis turule mõnevõrra hiljem – 2005. aastal.

Joomla on tegelikult üpriski sarnane WordPressiga, ent siiski kübeke keerulisem ning vajab kasutamiseks inimeselt juba paremaid IT-alaseid oskusi kui eelmainitud platvormi puhul.

Üks Joomla peamisi eeliseid on selle paindlikkus. Kui kasutajal on olemas HTML-i põhiteadmised, siis saab ta hõlpsasti proovida ja katsetada erinevate disainidega ning seeläbi leida endale just kõige sobivam ja meelepärasem veebilehe kujundus.

Samuti on sellel suur aktiivne kogukond, kust saab kasulikku nõu ja näpunäited, mis aitavad sul veebilehte luua. Võrreldes WordPressiga on Joomla SEO valdkonnas võibolla pisut nõrgem tegija, mistõttu peab arendusele kohati rohkem rõhku panema, et jääda otsingumootoris nähtavamale positsioonile.

Kuna Joomla kasutajaskond on märgatavalt tagasihoidlikum, siis peetakse seda reeglina ka turvalisemaks platvormiks.

Drupal

Tuntumate sisuhaldussüsteemide seas kõige pikema staažiga tegelane on Drupal, mis toodi turule 2001. aastal. Sarnaselt kahele eelnevale platvormile, on ka Drupal avatud lähtekoodiga süsteem.

Drupal on kahtlemata kolmest kõige keerukam sisuhaldussüsteem, mistõttu on see peamiselt levinud koodimisoskustega arendajate seas. Näiteks kui sul on plaanis luua suurem ja mahukam veeb, siis sobib Drupal selleks suurepäraselt.

Kindlasti ei ole Drupal kõige õigem valik algajale, sest selle tundmaõppimine on kordades ajamahukam ja keerulisem kui näiteks WordPressi või Joomla puhul.

Drupali eelisteks on tema paindlikkus: süsteem on vägagi arendajasõbralik ja lisaks on sellel hea SEO võimekus. Kitsaskohtadena võib välja tuua vähese tasuta pluginate arvu ja tagasihoidliku kujundusteemade valiku.

Voog

Kui kolm eelnevat sisuhaldussüsteemi on tuntud üle terve maailma, siis lõpetuseks tahame keskenduda ka ühele kodumaisele, kuid oma omadustelt ja kasutajasõbralikkuselt kaugeltki eelnevatele sugugi mitte alla jäävale rakendusele nimega Voog. Erinevalt eelnevatest on tegemist kuupõhiselt tasulise rakendusega, kuid just tänu sellele on tegemist vast kõige kasutajasõbralikuma ning võimalusterohkema rakendusega kõigi siin postituses kirjeldatud rakenduste seas.

Voogi abil on veebi disainimine, arendamine ning sisuhaldus tehtud uskumatult sujuvaks ning selle tundmaõppimine ei võta kaua aega. Saad valida kümnete ja kümnete kvaliteetsete käsitööna valminud kujundusmallide vahel, mida oma maitse järgi kohandada.

Rakendusel om inimsõbralik kasutajaliides, mille abil saad muuta sujuvalt nii veebi struktuuri kui ka sisu, selle kasutamine ei eelda IT-alaseid süvateadmisi. Sisuhaldussüsteemi seadistatakse, värskendatakse ja varundatakse sinu eest ilma, et peaksid sellele ise aega kulutama.

Ja mis vast kõige olulisem: kui peaksid oma veebilehe ehitamisel hätta jääma, siis saad alati professionaalset tuge Voogi meeskonnalt, kes räägivad sinuga sinu emakeeles.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.