Minu Zone värskeim versioon tõi hulga kasulikke uuendusi

15. septembrist alates on ametlikus kasutuses Minu Zone värskeim, paljuski meie klientide tagasisidele toetuv versioon, mis kannab järjekonnanumbrit 2.5 ning millega kaasneb suurem kasutajamugavus ning veelgi selgem ülevaade oma teenustest ja nende haldamisest. Allpool keskendume põgusalt olulisematele funktsioonidele, mis uuendusega kaasnesid.

Ajaloolistel põhjustel on Minu Zone haldusliides koosnenud mitmest erinevast komponendist. 10 aastat tagasi oli neid näiteks kaks: virtuaalserveriteenuse haldusliides ning domeeniteenuse haldusliides. Kui klient logis end Zone lehel sisse, siis sai ta valida, kumba haldusliidest soovib ta kasutada. Järgmiste aastate jooksul on jupiti lisandunud Minu Zone teenuste ülevaade koos erinevate lisafunktsioonidega.

Seoses tehnoloogiliste piirangutega oli vahepeal tekkinud aga olukord, kus osad asjad asusid üldises halduses (näiteks ZoneCloud, SSH), kuid need olid siiski seotud virtuaalserveriteenuse haldusega ja näiteks DNSSEC’i polnud võimalik domeeniteenuse haldusesse lisada. Lisaks veel palju muudki. Seda kõike oleme nüüd uue Minu Zonega püüdnud parandada. Osad funktsioonid on korrastatud jooksvalt ning hulk on tegelikult veel tegemisel.

Mis on teisiti?

  • SSH ja ZoneCloud asuvad nüüd õiges kohas. Täpsemalt on need üle viidud virtuaalserveriteenuse haldusesse. SSH on juba seda varasemalt olnud, kuid nüüd võtsime esilehelt segadusttekitava menüüpunkti ära. ZoneCloudi puhul sai Premium-teenuse sisselülitamine ühtlustatud e-posti teenuse haldusega.
  • Teenuste loetelus, mis toetavad teenuste delegeerimist, on nüüd kuvatud ka teenuse omaniku ZoneID, kui vastav teenus on delegeeritud.
  • Aktiivseid uute teenuste tellimusi kuvatakse veelgi täpsemalt. Lehel on arusaadavamalt kuvatud see, kas miski vajab kasutaja sekkumist ning vajadusel antakse selleks ka võimalus. Domeenide registreeringu pikendamisi ehk uuendamisi ei kuvata enam topelt ning pooleliolev domeeni uuendamine on kuvatud Minu Zone esilehel domeenide nimekirjas.

Kui kasutajal on ainult üks virtuaalserver, siis kuvatakse teenuste ülevaates kiirlinkidena levinuimaid teekondi koos kirjeldustega. Kui teenuseid on rohkem, siis kiirviited on jaotatud kolme segmenti:

  • E-postiga seotud viide – vastavalt olukorrale on kuvatud e-posti lisamise, konkreetse e-posti või üldise e-posti haldamise võimalust.
  • Veebiga seotud viide – vastavalt olukorrale kuvatakse võimalust lisada, hallata või sisse logida veebirakendusse.
  • Kolme punkti (…) all peituv lisamenüü koos muude kasulike otseviidetega.

Virtuaalserveri/domeeni või mõne muu teenuse nimel klõpsamine viib aga vastava teenuse haldusesse.

Peamenüü on liigutatud ülemisele ribale ning see on nüüd alati nähtav. Nimetagem seda Minu Zone menüüks. See tähendab, et kui klient läheb domeenide ja/või virtuaalserverite haldamise juurde, siis ei kaasne sellega ehmatust, et kõik vana on nüüd kadunud ja tagasi minemiseks võimalust polegi. Seevastu jääb kliendile mulje, et ta asub samas kohas ning saab alati teenuse tüüpide vahel valida ja/või soovi korral näiteks arvet maksma minna.

Teenuse tüübi põhine menüü (Domeenide haldus / Virtuaalserverite haldus / SSL jne.) on endiselt vasakul. Sellel on veel kaks osa. Üldine ehk tegevused, mis pole seotud konkreetse teenusega vaid üldiste tegevustega (näiteks uue teenuse tellimine või tellimuste ülevaade).

Teenuse spetsiifiline menüü on seotud konkreetse virtuaalserveri või domeeniga. Seejuures eraldab neid kahte sektsiooni alati dropdown, millega on võimalik valida teine samat tüüpi teenus, mida hallata.

Kasutaja menüü asub paremal üleval, mille all on ka sisse/välja logimise link, Klienditoe PIN ning konto sätted. Samas üleval asub endiselt ka keelevahetuse valik.

Sedasorti menüü loogika lahendas nii mitmeidki „nokk-kinni-saba-lahti” olukordi, kus ühes kohas sai lahendatud probleemid perfektselt, aga teises kohas tekitas see probleeme juurde. Menüüde loogika osas kinnitan, et need on läbinud mitmeid kasutajateste, et põlistada nendest arusaamist.

Veelkord domeenihaldusest

Põhjaliku uuenduse tegi läbi Domeenide haldus, millele pühendasime mõnda aega tagasi ka eraldi blogiposti. Mida uut sinna aga veel lisandus?

  • Domeene saab uuendada nüüd palju lihtsamalt. Pane vastavasse kastikesse vaid linnuke ja mine uuendama.
  • Seoses uue UI’ga oleme jõulisemalt aktiveerinud domeenide automaatset uuendamist, mida saab klient vajadusel ise UI’st sisse või välja lülitada.
  • Kui kliendil on mitu domeeni, siis ühele tehtud muudatuste järel saad rippmenüüst valida järgmise domeeni ja oled seejärel kohe uue domeeniga samade seadistuste kohas.
  • Domeenide halduses saad kohe e-posti seadeid hallata, kui sul on vaid üks postkast.
  • Domeenide vaates saad kohe domeeni mõnele URL’ile suunata, ilma et peaksid URL kirje iseloomust aru saama.
  • Saad soovi korral kohe paigaldada veebirakendusi (kasutaja suunatakse Zone+ teenuste juurde).
  • Saad seadistada domeeni aegumisteavitusi ning automaatse arve genereerimist.

Meil on ka uus ja vinge DNS editor, mis esialgu on küll kasutusel domeeniteenuste halduses, kuid kohe-kohe läheb see ka virtuaalserveriteenuse haldusesse. Mida see võimaldab?

  • Muuta on võimalik kõiki tüüpi kirjeid. Enne said osasid muuta domeeni halduses ja osasid ainult virtuaalserveri poolel.
  • Nimeserveri tsooni kõiki kirjeid saab nüüd muuta ühel lehel ning neid salvestada ilma, et sind sellelt lehelt vahepeal ära suunataks.
  • Kui kasutajal on virtuaalserver, siis kuvatakse MX ja A kirje puhul automaatseadistamise võimalusi juhul, kui A kirje pole veel veebiserverile/dedicated IP’le suunatud või kui kasutusel pole Zone MX kirjeid.
  • IDNA (täpitähtedega) domeeni puhul saab DNS tsooni editoris sisse/välja lülitada seda, kas kirjeid kuvatakse kujul punycode või unicode.

Mis veel teha on jäänud?

Nagu varem mainitud sai, on ajaloolistel põhjustel meil kasutusel mitu raamistiku. Meil oli valida, kas visata pärandtarkvara prügikasti vastavalt sellele, mida kliendile kuvatakse … või siis nö. raamistiku kaupa. Eelistasime siiski viimast.

Oluline tähelepanek veel: Minu Zone sai uuendatud ääretult tihedas koostöös meie klientidega. Kõik otsused said rangelt langetatud pärast kasutajamugavusteste ning testitavateks olid meie enda kliendid, kes seda haldusliidest päriselt ka kasutavad.

Oleme nendele klientidele südamest tänulikud! 🙂

Kas lihtsama kodulehe loomine on teostatav, kui puuduvad eelnevad teadmised?

Aastal 2022 võib juba julgelt väita, et koduleht on muutunud iga ettevõtte jaoks niiöelda visiitkaardiks, ilma mille olemasoluta ettevõtet justkui ei eksisteerigi. Kui aga tulebki plaan luua enda ettevõttele veebileht, siis millest peaks alustama? 

Esmalt on mõistagi tähtis enda jaoks läbi mõelda see, millist eesmärki koduleht hakkab täitma. Sellest sõltuvad suuresti ka järgmised valikud ja otsused. Toome alljärgnevalt ära mõned põhipunktid, millega kodulehe loomisel arvestada tuleks.

Alusta domeeni registeerimisest

Kodulehe loomisega saab tänasel päeval hakkama sisuliselt iga inimene, kel on natukenegi rohkem pealehakkamist. Küll aga tuleb sealjuures pisut aega ja kannatust varuda. Loomulikult on alati võimalus ka kodulehe valmistamise eest maksta mõnele teisele ettevõttele, ent oluliselt taskukohasem on seda ise teha. Kuidas siis ikkagi ise veebileht luua?

Kõigepealt tuleks registreerida domeen, millest saab ühtlasi sinu kodulehe nimi. Reeglina on selleks ettevõtte enda nimi, kuid muidugi ei pea olema. Domeeni registreerimine on üpriski lihtne protsess, mis ei nõua inimeselt kuigi palju aega ja teadmisi.

Seda saab mugavalt teha siin, kus saad ka kontrollida, kas soovitud domeen on saadaval või mitte.

Tasub veel meeles pidada, et domeeni registreerimine on tasuline. Hinna puhul mängib rolli näiteks domeenilaiend – .ee ja .com laiendite eest tuleb välja käia natuke rohkem kui .eu puhul. Keskeltläbi tuleb domeeni registreerimise eest maksta 7-15 eurot aastas. Rohkem infot hindade kohta leiab siit.

Vali oma ootustele vastav veebimajutuspakett

Domeeninimest sugugi mitte vähemtähtsam on sobivaima veebimajutuspaketi leidmine oma kodulehe tarbeks. Veebimajutus ehk virtuaalserver on platvorm, tänu millele muutub sinu domeen maailmale kättesaadavaks. Zone poolt pakutavate veebimajutuspakettide lahutamatuks osaks on ka e-posti teenus, hulgaliselt kettamahtu ning kümneid teisi kasulikke lisafunktsioone ja -featuure, mis muudavad teenuse kasutamise hõlpsaks, kiireks ja turvaliseks.

Enne paketi valimist tee aga endale kindlasti selgeks, millised on su reaalsed vajadused ja ootused. Kui sa ise arendaja pole, siis konsulteeri kindlasti ka oma veebilehe arendajaga, kes aitab sul orienteeruda sinu vajaduste ning meie veebimajusteenuste poolt pakutavate võimaluste rägastikus. Lisaks tasub kindlasti ka tutvust teha sellekohase blogipostitusega, milles me veebimajutusteenuse paketi valimisega kaasneva rägastiku pulkadeks lahti võtame.

Vali sobiv sisuhaldussüsteem

Kodulehe valmistamiseks mõeldud sisuhaldussüsteeme on internetis väga palju ning igal ühel neist omad plussid ja miinused. Sisuhaldussüsteemi valiku puhul peaks lähtuma eeskätt sellest, mida sa täpsemalt enda kodulehel teha tahad. Samuti ka individuaalsest eelistusest.

“Õige” süsteemi valimine võib esmapilgul tunduda üsnagi keerulisena, kuna eelnev kogemus nendega puudub. Hetkel on kolm suurimat sisuhaldussüsteemi WordPress, Drupal ja Joomla.

Kõige populaarsem nendest on kahtlemata WordPress, mis sobib väga hästi just nimelt algajatele. Tegu on võrdlemisi lihtsa ja mugava süsteemiga, kus on suur valik erinevaid pluginaid ja võimalusi, et luua endale meelepärane veebileht.

Drupal ja Joomla on see-eest terake keerulisemad sisuhaldussüsteemid, mis on pigem tuntumad professionaalsete arendajate seas. Kindlasti on võimalik ka algajal neid süsteeme kasutada, ent nende tundmaõppimine nõuab paratamatult rohkem aega ja vaeva. Siit saad lähemalt lugeda sisuhaldussüsteemide kohta.

Zone’is saad lisaks eelmainitud sisuhaldussüsteemidele kätt proovida mitmete teistegi tasuta ja ka tasuliste rakendustega, Zone+ valikute seas on üks populaarsemaid tasulisi rakendusi kindlasti omamaine Voog.

Jällegi on oluline meeles pidada, et sisuhaldussüsteemi kasutamine nõuab õppimist. Õnneks leiab palju abi internetist, kus tehakse samm-sammu haaval selgeks, kuidas üht või teist süsteemi kasutada ja nendega seeläbi koduleht luua.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kodulehe tegemine omal käel on täiesti teostatav ülesanne ent see vajab algul õppimist ja aega. Kui aga näiteks peaksidki mõnes kohas hätta jääma, siis alati võib pöörduda mõne arendaja poole, kes sind sinu mures aitaks ja asja lihtsas keeles selgeks teeks.

Käesolev blogipostitus on sündinud koostöös DigiGeeniusega.

Uued tuuled Zone domeenihalduses

Oleme lõpule jõudmas MinuZone haldusliidese põhjaliku uuenduskuuriga, millega kaasnevad mitmed kasulikud ja meie klientide virtuaalelu lihtsamaks tegevad featuurid. Täna keskendume neist domeenidega seotud arvelduse automatiseerimisele.

Suur osa domeenide kasutajatest pikendab oma domeeni kasutusõigust iga-aastaselt, seda sõltuma asjaolust, et toetatud registreerimisperioodid varieeruvad domeeniregistrites märkimisväärselt. Nii ulatuvad .EU ja .COM domeenide puhul näiteks vastavad perioodid ühest aastast kuni 10 aastani, aga meilgi populaarseid .LV ja .LT domeene on võimalik registreerida või pikendada maksimaalselt vaid aastaks.

Kuna ettevõtjatel on soovitatav oma kaubamärgid, ärinimed ning domeenid ära kaitsta nii olemasolevatel kui ka võimalikel tulevastel sihtturgudel, siis võib erinevate domeenide aegumise üle arve pidamine muutuda tülikaks. Seetõttu oleme Zones püüdnud teha võimalikult suurele osale klientidest domeenide pikendamise võimalikult lihtsaks:

  • teavitame klienti aegsasti sellest, et domeeni kasutusõigus on läbi saamas ja anname võimaluse seda domeeni kohe pikendada või loobuda meeldetuletustest
  • kui domeeni aegumise hetk jõuab lähemale, aga klient pole ise domeeni pikendanud või meeldetuletusest loobunud, siis koostame kliendile automaatselt domeeni pikendamiseks tellimuse ja arve ning saadame selle e-postiga kliendile; arve saab maksta mõne klikiga ja nii on domeeni pikendamine tehtud väga mugavaks.

Seda viimast, arve automaatset genereerimist oleme seni rakendanud peamiselt siis, kui kliendil pole pikendatavaid domeene väga palju.

Kuna Eesti ettevõtjad tegutsevad üha enam ka eksportturgudel, siis keskmise kliendi domeeniportfell meie juures üha suureneb ja vastavalt klientide soovile, lisame võimaluse rakendada arvete automaatset genereerimist ka nendele klientidele, kellel rohkem domeene.

Klientidel on nüüd võimalik ZoneID konto tasandil määrata, mida domeenide aegumisel tehakse, kas:

  • saadetakse domeeni aegumisteavitus; või
  • saadetakse domeeni aegumisteavitus koos automaatselt genereeritava arvega.

Uue haldusliidese kasutusele võtuga aktiveerime domeenide automaatse arve genereerimise neil, kel on portfellis kuni 19 domeeni. Kui portfellis on domeene rohkem, siis tuleb antud funktsionaalsus ise aktiveerida.

Kui soovid uut haldusliidest kasutusele võtta juba kohe ning domeenide uuenduse üldseadistust ennetavalt välja/sisse lülitada, saab seda teha juba nüüd MinuZone haldusliidese esilehel vajutades kastikest kasuta uut haldusliidest.

Seda, kas domeen kantakse automaatsele arvele või lastakse sel aeguda, saab klient seadistada iga konkreetse domeeni juures.

Loomulikult muudab uus haldusliides domeenide pikendamise mugavamaks ja lihtsamaks ka neile, kes automaatset arve genereerimist kasutada ei soovi või kelle portfell on keskmisest suurem. Soovi korral saab kogu oma domeeniportfelli uuendamisele märkida vaid mõne klikiga.

Uues haldusliideses on veel mitmeid kasulikke uuendusi, millest tuleb juttu juba järgmistes blogipostides.

Zone klienditugi ehk kuidas võimas tosin aitab 200 000 kasutajat

Mina olen Kaarel ja kirjutan seekordses blogiartiklis Zone klienditoest ning sellest, kuidas ka sina saaksid oma ettevõtte kliendituge efektiivsemaks muuta. Taustast nii palju, et olen tegelenud Zone klienditoega varsti juba 11 aastat, sellest enam kui neli aastat klienditoe juhatajana. Selle aja jooksul olen tegelenud kümnete tuhandete klientide pöördumistega, suurklientide haldusega, aktiivse müügiga ja olen ka ise olnud kliendi rollis paljudele projektidele Zone poolt.

Zone klienditugi peaaegu täies koosseisus. Pildilt on puudu vaid Kati 🙂 Postituse autor Kaarel on vasakul üleval nurgas.

Numbrid

Selleks, et Zone tänase klienditoe efektiivsusest ning töömahust mingitki perspektiivi saada, tõstan esile mõned numbrid:

  • 44 000+ virtuaalserverit
  • 125 000+ domeeni
  • 1000+ VPS serverit
  • 200+ privaatserverit
  • 200 000+ e-posti kontot
  • 45 000+ aktiivset veebimeili maili kasutajat

Klientide pöördumisi aastas:

  • 45 000+ kirja
  • 20 000+ telefonikõne (keskmine reageerimiskiirus 10 sekundit, kõne pikkus ca 4 min)
  • 10 000+ live tšätti (keskmine vastuse aeg 1:30 min, kestvus ca 16 minutit)

Palju meid on ja kuidas me sellega hakkama saame?

Zone klienditoe tiimis on täna 12 inimest, kes pakuvad meie klientidele tuge eesti, inglise, vene ja soome keeles. Klienditugi haldab lisaks telefonidele, kirjadele ja tšätile ka veebipõhist abilehekülge help.zone.eu, kus on neljas keeles avaldatud üle 400 erineva artikli. Kindlasti ei saa mainimata jätta klienditoega tihedas koostöös olevat teise taseme tehnilist tuge ja raamatupidamist, kes moodustavad lisaks veel viiest inimesest koosneva lisaväe.

Siinkohal võiks muidugi selle kirjutise lõpetada ja nentida lihtsalt fakti, et Zones on kõige profimad klienditeenindajad, aga tegelikult kirjutan ma sellest ikka veidi põhjalikumalt edasi.

Investeerime inimestesse

Meie poolt pakutavate toodete arv on suur, väga tehniline ja paljuski spetsiifiline just Zonele. Just sel põhjusel on eduka klienditeenindaja karjääri vundamendiks tavapärasest pikem ja põhjalikum ettevalmistusaeg. Uuel klienditeenindajal kulub reeglina kuni aasta, et oma efektiivsusega jõuda järele vanematele olijatele. See on vajalik aeg, mille jooksul investeerime põhjalikult uue inimese ettevalmistusse, toetame tema arengut ning just seetõttu kannab see alati ka vilja.

Kuna meie tööd mõjutab ja suunab suuresti statistika, siis hoiame sellel aktiivselt silma peal ning üritame mõelda vähemalt kaks aastat ette: kui numbrite trendid näitavad, et klienditoe töötajate koormus hakkab suurenema, siis otsime uue inimese oma tiimi pigem varem kui hilja.

Investeerime tootesse ja protsessi

2021. aastal tõusis Zone klientide arv ligi 10 protsenti. Samal ajal langes klienditoe koormus ligi 15 protsenti. Koormuse langemise taga on kindlasti kombinatsioon kolmest olulisest asjast:

1) Tõhus kasutajaliides ja läbimõeldud klienditeekonnad

Siinkohal otsene shout-out Zone arendusmeeskonnale, kes teeb päriselt läbimõeldud ja -testitud otsuseid! Kindlasti tahan suuresti tänada ka kõiki meie kliente, sest me päriselt kuulame teie arvamusi ja konstruktiivne tagasiside läheb alati arvesse! 🙂 Sest mida vähem küsimusi tekib teenuste tellimisel või kasutamisel, seda parem kogemus see kliendile on ja sel põhjusel jääb klienditeenindusele rohkem aega tegeleda sisulisemate küsimustega.

2) Suurem rõhk koormust tekitavate probleemide lahendamisel

Meil on olemas praktiliselt reaalajas ülevaade sellest, milliste küsimustega meie klienditoe poole kõige sagedamini pöördutakse. See võimaldab investeerida meie käsutuses olevat aega kõige optimaalsemalt ja tegeleda näiteks nö low hanging fruit’side korjamisega – need on asjad, mis tekitavad ebaproportsionaalselt palju küsimusi, aga mis tegelikult on kergesti lahendatavad. Mõnikord piisab näiteks kasvõi ühe sõna asendamisest kasutajaliideses või kirjade sisse otselingi lisamisest ja klientide päringud „põletava” teema kohta kaovad.

3) Pidevalt uuenev avalik abikeskkond

Zone avaliku abilehekülje help.zone.eu haldamine on kõikide meie klienditoe liikmete tööülesanne. See tähendab, et enimlevinud artiklid uuenevad pidevalt ja ilmnenud vigade puhul jõuavad parandused üles minutitega. Samuti on võimalik klienditoel kirjutada uusi artikleid valmis nii kiiresti kui sõrmed trükkida jõuavad, nii et üleöö tekkinud populaarsed küsimused saaksid alati HelpZones lahendatud.

Õiged tööriistad

Nii palju, kui mina ajaloost mäletan, siis on Zones alati olnud kasutusel klientide päringute töötlemiseks mingitsorti haldustööriist – olgu see siis kas meie endi arendatud või väljast sisse ostetud. Ilma niiöelda shared inbox lahenduseta ei ole võimalik mitme inimesega tööd teha, eriti arvestades klientide kasvavaid ootuseid meie klienditoele.

2021. aasta lõpus võttis meie klienditugi ette esmapilgul väga hirmutavana tunduva teekonna: vahetada välja kõik (ehk mitte ainult üks vaid 100%!) klienditoe kanalite haldamise tööriistad. Nimelt otsustasime üle minna Zendesk Suite platvormile ning tänu sellele on meil nüüd kasutusel täiesti päris ehtne omnichannel kliendihaldustarkvara. See tähendab, et klienditeenindaja näeb ühes aknas kõiki klienditoe kanaleid: telefoni, kirju, live tšätti, Facebooki, Twitterit ja mida iganes kanalit veel, mida me soovime tulevikus oma kasutajatele pakkuda.

Omnichannel lahenduse suurimaks eeliseks on see, et me näeme alati kliendi ajalugu. Kõnele vastates on silmapilkselt võimalik üles leida klienti puudutavad andmed või nende andmete puudumine, mis tähendab, et tegemist on uue kliendiga :). Samuti on tänu sellele ära kadunud pidev tööjaama akende vahel klõpsimine, mis vähendab olulisel määral potentsiaalseid vigu ning hoiab kokku aega. Zendeskile kolimise ja haldamise teenuse koos litsentsidega tellisime läbi Datafoxi, kelle abita poleks see projekt ilmselt mitte kuhugi jõudnud.

Jah, Zendeski saab ka täitsa ise otse tootja käest tellida & osta, kuid Datafox omab Eestis juba viie aasta pikkust kogemust Zendeski toodete ja nende erinevate integratsioonidega, tänu millele suudavad nad pakkuda ääretult profesionaalset teenust. Nii on võimalik potentsiaalselt kokku hoida kümneid või isegi sadu tunde, mis kuluvad erinevate vigade otsimisele või suhtlemisele Zendeskiga.

Kokkuvõtteks

Võin julgelt öelda, et meie klienditugi on aastatega karastunud väga tõhusalt toimivaks organismiks Zone ökosüsteemis ning me tuleme toime mistahes väljakutsetega, mis meie teenuste kasutamist puudutavad. Areng kui protsess on aga pidev ning selle käigus õpime ja uueneme pidevalt ka meie. Tunnistan, et vahel harva tuleb meilgi ette komistamisi, kuid tänu nendele ja suures osas ka teie tagasisidele, kallid kliendid, saame tänuväärseid ja hindamatuid õppetunde, mis aitavad meil nii kliendi teenindamise protsessi kui ka kogemust veelgi paremaks lihvida.

Eriline .EE: kodumaise domeeni lugu ehk 30 aastat ilu ja valu

3. juuni 1992. Noor Eesti Vabariik astub oma esimesi samme iseseisvuse raskel kuid joovastaval rajal. Poes kehtib viimaseid nädalaid veel rubla ning loetud päevade pärast avab oma väravad tuliste üheksakümnendate anti-sümboliks kujunev metalliekspordifirma. Raadioeetrit on juba paar kuud valitsenud Ivar Vigla palaga „Soome” ning esimest korda üle aastakümnete astub Kadriorus pallimurule taas Eesti jalkakoondis. Ajalooline jalkamäng Sloveeniaga jääb 1-1 viiki…

See, et samal päeval sünnib .EE domeen, jääb kogu selle kireva virr-varri varju, sest ilmselt pole meedias tol hetkel kedagi, kes sellest sündmusest üldse midagi kirjutada taipaks. Ajakirjandus keskendub hoopiski tolleks hetkeks ummikusse jooksnud Eesti-Vene läbirääkimistele, mis siiski mitte väga kauges tulevikus päädib Vene vägede väljaviimisega Eestist.

Sõna „Internet”, mis täna on meie huultele ja näppudesse kulunud iseenesestmõistetavusena, kõlaks tolleaegsetele kõrvadele millegi esoteerilise, kauge ja suisa hirmutavana. Ajal, mil sõnumite saatmine kohmakate mobiiltelefonidega polnud isegi veel teemaks, helistati teineteisele lauatelefonidega, popimad ja jõukamad saatsid omavahel fakse ja vöödel piiksusid esimesed piiparid.

Kõigele vaatamata leidub tehnoloogia- ja teadussektoris entusiastlikke inimesi, kes omades visiooni, panevad veereva lumepallina Eestis tööle esimesed püsiühendused võrgus. Selle taga on Küberneetika Instituut ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), mida esindavad isa-poja tandem Endel ja Jaak Lippmaa. Just neil õnnestubki Interneti katusorganisatsioonilt Internet Assigned Numbers Authority (IANA) välja võidelda Eesti Vabariigi nimel .EE tippdomeen. Algab uus ajastu, algab Eesti Interneti ajastu.

.EE domeeni juurnimeserver pannakse käima siiski juulis 1992, mil hakkavad tööle ka esimesed domeenid nagu kbfi.ee, postimees.ee, ebc.ee, org.ee jt.

Nagu kõige muuga tol tormilisel ajal, on ka .EE domeeni esimesed sammud piinarikkad. Seda teemat jäävad veel pikkadeks aastateks saatma tulised vaidlused ja vastasseisud, piike lennutatakse karmide reeglite suunas: domeen on küll tasuta, kuid juriidilised isikud said esitada taotluse vaid ühele .EE domeenile, eraisikud pidid sellest aga suu puhtaks pühkima ja leppima PRI.EE kujulise domeeninimega.

Ehkki domeenidega seotud sisulise igapäevatööga tegeleb riigieelarve toel Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, on kodumaise tippdomeeni ametlikuks administraatoriks jätkuvalt eraisikuna akadeemik Endel Lippmaa. Netikogukond peab seda liialt autokraatlikuks ja nõuab ühe häälekamalt muutusi. Pööre saabub ajal, mil .EE domeen on saanud 18-aastaseks: 5. juulil 2010 toimub kauaoodatud ja pikalt ette valmistatud domeenireform ning domeeniregistrit hakkab haldama Eesti Interneti Sihtasutus.

Selleks hetkeks on on registreeritud kokku 75 000 .EE domeeni.

Uue korra aluseks võetakse mujal maailmas levinud ja hästitoimiv kahetasemeline mudel, kus registreerijaid hakkavad teenindama registripidajad. Teiste seas ka 1999. aasta detsembris loodud Zone.ee, kes omab ulatuslikku kogemust .EU domeeni käivitamisega ja mille registripidaja ta aastast 2005 on. Uus kord domeenide arvule enam piiranguid ei sea ning .EE domeeni saavad edaspidi registreerida ka eraisikud, lisaks laieneb registreerimise võimalus ka välismaalastele.

Domeenireformile järgnenud esimesed aastad on taaskord konarlikud: vaieldakse sihtasutuse töö juhtimise, tegevuse sihipärasuse ning hinnastuse teemadel. Kodumaisel domeenil on nimelt nüüd hinnasilt, mis leiab nii pooldajaid kui ka vastaseid. Aja jooksul need vaidlused siiski vaibuvad ning asenduvad kogukonna kaasatuse tõttu asjaliku debati ja diskussiooniga. Zonel on olnud siin kaasa rääkida suur roll, tänu millle usaldavad teda tervelt pooled .EE domeeni registreerijad.

Juuni 2022. Meie armas kodumaine domeen saab 30-aastaseks. Võib julgelt öelda, et aastatega on asjad paika loksunud ning nii vanus kui ka läbielatud kogemused on andnud meie domeenile üksjagu tarkust ja stabiilsust. Selle kinnituseks on tema jätkuv populaarsus: nimelt on loenduris täna juba enam kui 151 000 registreeritud .EE domeeni.

Palju õnne, .EE!

P.S. Vahetult peale selle blogiposti avaldamist saabus kirjutaja postkasti igati asjakohane ning .EE domeeni ajalugu veelgi enam avardav kommentaar toonaste protsessidega vahetult seotud spetsialistilt. Avaldame tema nõusolekul selle alljärgnevalt.

“.EE teekond ei olnud sugugi mitte ühesammuline. Esimene samm oli veel ajal, kui Eesti oli Nõukogude Liidu koosseisus, kui tekkisid aadressid lõpuga xxx@yy.ew.su. See oli veel UUCP e-maili ja moodemitega helistamise ajastu.

Kui tekkis püsiühendus, siis kuidagi ilmselt suht automaatselt Jaak Lippmaa pakkus John Postelile, et nüüd oleks aeg registreerida ka Eesti riigile tippdomeen. Et registreeriks siis selle .EW top level domeenina ära. John Postel registreeriski.

Järgmise nädala-paari jooksul, kui veidi rohkem inimesi sellega kokku puutus, tuli neile meelde, et top-level domeenid on ikkagi mingi ISO ALPHA-2 standardi alusel välja mõeldud ning peaks vastama selle standardi järgi maa koodidele. Ja nii umbes kaks nädalat peale esimest Eesti top-level domeeni registreerimist muudetigi see ekslik .EW ära .EE-ks.”